Baltimaade suurimas masinaehitusettevõttes Hekotek on tänavu kasvanud kulud mitu korda.

"Tulevik on see, et vaatame paar kuud ette. Ega me kaugemale hindades ei oska prognoosida. Meie elektri- ja gaasikulu on kolm korda võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi," rääkis Hekoteki juhatuse liige Tõnis Haldna.

Hekotek toodab vastavalt tellimustele puidutööstuse seadmeid. Tänavused uued lepingud tulevad senistega võrreldes kallimad. Hekotek tegutseb globaalsel turul, 85 protsenti toodangust läheb eksporti.

Ettevõte suudab aga võrreldes konkurentidega Skandinaavias püsida konkurentsis, sest valmistab tooteid neist kiiremini.

"Meie tänane ekspordipotentsiaal säilib just tänu sellele, et me oleme natuke lühema tarneahelaga kui teised. Me suudame oma arvutusi teha võib-olla natuke korrigeeritumalt. Igasugused üllatuslikud hinnatõusud, ka komponentide tarnijatelt, kes teatavad paar kuud ette või kas või näiteks värvi või gaasi hinnatõusud, milles üle kuu aja ilmuvad jälle uued numbrid, siis me suudame nende baasil midagi veel korrigeerida," selgitas Haldna.

Metalli- ja masinatööstus tervikuna on aga praegu suurtes raskustes, sest paljud ettevõtted ei saa välismaal tooteid enam kohalikust turust soodsamalt müüa.

"Meie põhitellijad on Põhjamaadest, Saksamaalt ja täna on seis jõudmas sinnani, et Eesti jõuab Põhjamaade tootmise hinnatasemele. Kui nad on nõus seda hinda maksma, siis tellivad kodust ja kui nad tahavad odavalt saada, siis nad pigem vaatavad Lätisse, Leedusse või Poolasse," rääkis Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse liige Raul Kütt.

Kui aastaid on olnud Eesti päritolu kaupade osatähtsus kaupade ekspordist üle 70 protsendi, siis juulis langes see 64 protsendile. Kõige rohkem vähenes mineraalsete- ja metalltoodete väljavedu.

Kuigi ekspordihinnad kasvasid 27 protsenti, oli eksport tootmise mahu arvestuses tugevas languses.

"Eksporditellimused, samuti ekspordi väljavaade on halvenenud. Nad ei ole kukkunud veel sellisele tasemele nagu oli kaks aastat tagasi koroonakriisi ajal, näiteks 2020 kevadel, aga nõrgenemine on üsna järsk praegu olnud," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

See toob kaasa ekspordile suunatud ettevõtluse konkurentsi languse.

"Kokkuvõttes see tähendab seda, et kui on nõrgenenud nõudlus, halvenenud konkurentsivõime, siis see tähendab halvemaid ekspordivõimalusi, mis omakorda tähendab ka halvemat väljavaadet kogu majandusele," rääkis Mertsina.