Pühapäeva varahommikul väljusid Tšornomorski ja Odessa sadamast küll järgmised neli toidu- ja viljalaeva, ent ainuüksi nisu ekspordib Ukraina tänavu 40 protsenti vähem, mõjutades ka Euroopa viljahinda. Ekspertide sõnul vajame hindade normaliseerumiseks veel kümneid Ukraina viljalaevu.

"Teravilja hind on kõige kõrgematest punktidest, mis meil olid, maikuust langenud kuskil 20 protsenti, kuid kui võrrelda hindadega, mis olid enne sõja algust, siis me täna oleme ikkagi kuskil 30 protsenti kõrgemal tasemel," ütles Scandagra Eesti teravilja tootejuht Marge Pähkel.

Eestis on viljakoristus juba alanud, aga alles umbes 10 protsenti põldudest on puhtad. Tänavune viljasaak tõotab tulla märkimisväärne.

"Praegu on koristatud varasemad kultuurid, talioder – põldudelt andis päris häid saake. Keskmisena tuleb ikka üle viie tonni hektarilt, see on ju Eesti jaoks väga hea – Euroopa Liidu keskmine on ka selline saak. Me oleme omavahel öelnud, et millal ükskord saab Eestis ka kaks miljonit täis kogutoodangut, loodame, et sellel aastal tuleb," rääkis  Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.

Ometi ei tee ainuüksi kodune hea viljasaak meie toidukorvi hinda madalamaks, sest viljahind sõltub maailmabörsist, nagu näiteks elekter ja kütuski.

"Viljahind on börsikaup ja kõik, mis maailmas toimub nisuga-maisiga-sojaga, mõjutab ka Euroopa viljahinda ja ka Eesti põllumehe viljahinda. Kui me õnnestume nisusaagiga üle maailma, siis nisuhinnad võivad alla tulla. Seda on ka näha olnud, et praegu nisusaak on Euroopas hea," ütles Pähkel.

Kaks kolmandikku viljast müüb Eesti maailmaturule, ent tänavune sõjast tingitud hinnatõus püstitab küsimuse, kuidas viljaekspordiga omakorda hakkama saada.

"Kui prognoosida, millised selle aasta saagid tulevad, siis ei julge konkreetset numbrit öelda, sest kõik ei ole veel salves. Aga rahakäibe numbrid tulevad väga suured. Kui hind on kolmandiku või poole võrra kõrgem, siis selge see, et tekib probleem, kust see raha võetakse, et see vili kõik kokku osta ja edasi müüa," lausus Ameerikas.