Eesti juuli kaubavahetust suurendas oluliselt reeksport

Muuga sadam.
Muuga sadam. Autor/allikas: ERR

Eesti kaupade juuli eksport suurenes võrreldes 2021. aasta sama kuuga 13 protsenti ning import 22 protsenti. Reeksport Eestist kasvas samas 44 protsenti, mis tähendab, et kodumaiste kaupade väljavedu jäi eelmise aasta juuli tasemele.

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti kaupu jooksevhindades ligi 1,7 miljardi ja importis kahe miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli 349 miljonit eurot ja see suurenes 2021. aasta juuliga võrreldes kaks korda ehk 177 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et enim suurenes mineraalsete kütuste, elektrienergia ja maagaasi import ja taasväljavedu.

Ekspordihinnad on aastaga võrreldes kasvanud 27 protsenti ja impordihinnad 29 protsenti.

"Meie ekspordi peamiseks partnerriigiks oli käesoleva aasta juulis Läti, juunis oli selleks Soome. Olulisema partnerriigi muutuse peamine põhjus oli elektrienergia reeksport ning selle järjest kallinev hind," ütles Puura.

Kaupadest eksportis Eesti juulis kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta juuliga suurenes enim ehk 123 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 45 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning 24 miljoni võrra mehaaniliste masinate väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Läti, järgnesid Soome ja Leedu. Lätti eksporditi enim elektrienergiat ja sõiduautosid, Soome metallkonstruktsioone ja muid terastooteid ning elektriseadmeid, Leetu mineraalseid kütuseid ja sõiduautosid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Kreekasse ja Leetu.

"Lätti suurenes enim elektrienergia, lehtvaltstoodete ja sõiduautode ning Kreekasse ja Leetu mineraalsete kütuste eksport," lisas Puura.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 64 protsenti kogu kaupade ekspordist, mis vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes seitsme protsendi võrra. Kõige rohkem on mõjutanud Eesti päritolu eksporti mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite osade väljaveo vähenemine.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalli ja metalltooteid, transpordivahendeid, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige rohkem ehk  185 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 47 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning 42 miljoni euro võrra transpordivahendite sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest, Leedust ja Türgist. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat, maagaasi ja mootorikütuseid, Leedust mootorikütuseid ning Türgist metalli ja metalltooteid, sealhulgas rauast varbmaterjali, torusid ning metallkonstruktsioone.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: