Scholz tunnistas reedel Bundeswehri konverentsil, et tagasi vaadates on selge, et Saksamaa oleks pidanud Krimmi annekteerimisele karmimalt reageerima, vahendas ajaleht Bild.

Kantsleri hinnangul ei oleks sel juhul Venemaa presidendil Vladimir Putinil võib-olla nii tugevalt pähe jäänud mõte proovida sellist rünnakut Ukraina vastu uuesti.

Rahvusvaheline kogukond kehtestas Venemaale 2014. aastal Krimmi annekteerimise eest sanktsioonid. Saksamaa samas ei peatanud Venemaaga ei majanduslikke ega diplomaatilisi suhteid.

Scholz: Saksa armeest peab saama Euroopa konventsionaalse kaitse nurgakivi

"Pole mingit kahtlust selles, mis meid ootab: Putini Venemaa kujutab NATO-le suurimat ohtu. Seetõttu peame väga hoolikalt analüüsima Putini käsutuses olevat võimekust ja potentsiaali. Meil on vaja tegelikkusele ja riskidele kainet vaadet," rääkis Saksa kantsler. 

"Teeme selle nüüd veenvalt selgeks: Saksamaa on valmis võtma endale juhtiva vastutuse meie kontinendi julgeoleku eest," jätkas Scholz. "Suurima rahvaarvuga ja suurima majandusliku jõuga riigina maailmajao keskel peab meie armeest saama Euroopa konventsionaalse kaitse nurgakivi, Euroopa kõige paremini varustatud jõud. See on eesmärk," rõhutas kantsler.