Video metsaisandast jooksmas mööda üht Tartu magistraali, pälvis tartlaste seas palju tähelepanu. Karu sel viisil autoga jälitada asjatundjad siiski ei soovita.

Tartu ülikooli terioloogia teadur Egle Tammeleht ütles, et videos tundus olevat noor karu. Alles iseseisvaks hakanud noorloomad otsivad omale territooriumi, mistõttu kipuvad nad tihedamini ka linna eksima.

Jahimees Viljar Ilves seostab karu linna tulemist karude arvukuse kasvuga. "Kui me niimoodi võtame aastate lõikes, siis karu küttimismahtu ei ole nagu eriti suurendatud viimastel aastatel. Samas inimesed näevad rohkem karusid, metsamehed näevad rohkem karusid. Viimase 3-4 aastaga ma olen metsas kohanud rohkem karusid kui näiteks eelneva 25-30 aasta jooksul kokku," rääkis Ilves.

Selle seosega ei nõustu nii MTÜ Eesti Suurkiskjad kui ka Tartu ülikooli teadur Egle Tammeleht. "Karusid on ju sattunud linna ka siis, kui neid ei olnud nii palju, kui praegu väidetakse olevat. Tartusse on ju varemgi karusid sattunud.
Eks siin mängib mingit osa ka see, et inimestel on nüüd kohe kaamera käepärast. Varem ei olnud nii lihtne kohe pilti püüda kõike, mida näed," ütles Tammeleht.

"Mis oleks võinud juhtuda siis, kui näiteks kõrvaltänavalt oleks tulnud mingisugune seltskond? Need ei ole väga rõõmsad perspektiivid," sõnas Ilves.

Augustis alanud jahihooajaks andis keskkonnaamet välja 90 luba karu küttimiseks. Tartumaa seitse luba realiseeriti juba esimese nädalaga ning jahimeeste hinnangul võiks seda arvu tõsta.

Tammeleht tõdes, et linnade laienemise tõttu võivad tulevikuski loomad rohkem tänavale eksida. "Võib valmis olla, et inimene teaks, et juhul, kui on kuulda, et kuskil siin piirkonnas võiks karu olla, ei lähe ta kohe karu otsima ja pildistama. Vaid annabki aega, on rohkem toas. Aga et kindlasti oleks vaja küttida, kui karusid on palju, seda ma küll ei julgeks väita," sõnas Tammeleht.