Keskkonnaagentuuri ulukiekspert Peep Männili rääkis "Vikerhommikus", et 2025. aasta sügisel oli Eestis ligikaudu 1100 karu. Ta selgitas, kuidas karude arvu määratakse.

"Seire toimub nii, et me võtame kokku kogu aasta andmed ja anname siis hinnangu. Karusid on suhteliselt palju ja ega neid väga lihtne kokku lugeda ei ole, sest nad liiguvad ja sagivad edasi-tagasi," ütles Männil.

Männili sõnul võivad karude territooriumid olla üsna suured ja nad võivad liikuda väga laias ulatuses. "Sellepärast on üks metoodika, mida kasutame ka huntide, ilveste ja tegelikult juba ka šaakalite puhul," lisas Männil.

"See metoodika seisneb selles, et me ei ürita hinnata ega otseselt lugeda üksikisendeid, sest see on sisuliselt võimatu. Selle asemel loeme kokku erinevad emad, kellel on sama aasta pojad. See on juba oluliselt lihtsam, sest eriti kevade poole liiguvad nad üsna väikesel alal," selgitas Männil.

"See põhineb vaatlustel ja üle Eesti tuli eelmisel aastal kokku üle 7000 vaatluse. Suure enamuse nendest koguvad jahimehed. Jahimeestel on väljas aina enam rajakaameraid, Eesti Jahimeeste Selts on arendanud sellise jahinduse infosüsteemi nagu Jahis," lisas ta.

"Selle baasil paneme kõik need vaatlused ruumiliselt ja ajaliselt ühe kaardi peale ning analüüsime välja, kui palju on erinevaid sama-aastaste poegadega emakarusid. Karud poegivad üle aasta," ütles Männil.

"Rajakaameraid on palju ja neid ei ole mitte ainult jahimeestel, vaid ka teistel loodushuvilistel ja -fotograafidel, kes panevad neid väga palju välja. Muidugi levitatakse ägedaid pilte sotsiaalmeedias väga palju," selgitas ta.

Männil rõhutas, et see võib kunstlikult tekitada mulje, et karusid on järsku väga palju. Ta selgitas, et karude arvukus on kasvanud juba viimased 20 aastat. Viimasel kümnel aastal on asurkonna kasvukiirus suurenenud.

"Keskmiselt on arvukus kasvanud viis protsenti aastas. Mõnel aastal rohkem, mõnel vähem. Tegelikult oleks see kasvanud palju kiiremini, aga viimased 20 aastat toimus ka regulaarne küttimine," ütles Männil.

Männili sõnul on karujaht kohtu poolt nüüd oluliselt piiratud, aga mitte päris kinni pandud.

"Tõenäoliselt karu asurkonna kasvukiirus nüüd suureneb, mis on loogiline," lisas ta.

Männili hinnangul ei ole keskkonnaagentuuri vaatest karude küttimise piiramine halb, sest nad on sõltumatud, mitte otsene huvirühm, kes ütleks, et karusid on liiga palju või liiga vähe.

"Erinevate huvirühmade arvates on karusid vähemalt piirkonniti kindlasti liiga palju. Näiteks jahimeeste ja põllumajandustootjate arvates. Kui mingit liiki, olgu see karu või keegi teine, saab liiga palju, võib see hakata häirima majandus- või huvitegevusi," ütles Männil.

Ta selgitas, et kindlasti on ka huvirühmi, kes arvavad, et neid võiks veel rohkem olla. "Võtame näiteks loodusturismi ettevõtjad. Nende huvi on see, et karusid ja teisi atraktiivseid liike oleks võimalikult palju ja et nad liiguksid võimalikult palju ka väljaspool paksusid metsi, sest siis saab neid turistidele näidata," lisas Männil.

"Mis seda 1100 karu puudutab, siis seiremetoodika toobki välja vähemalt mingisuguse arvu, sest kõiki poegadega emakarusid ei pruugita märgata," selgitab ta.

Männili sõnul ei ole pikas perspektiivis karude küttimise piiramine positiivne, sest karu arvukus kasvab ja koos sellega kasvavad kindlasti ka konfliktid.

"Karude mõju põdra juurdekasvule kindlasti suureneb. Karud kipuvad põdravasikaid murdma väga aktiivselt just nende esimestel elunädalatel. Rootsis on tehtud uuringuid ja see mõju võib olla päris oluliselt suur," selgitas ta.

"See tähendab, et jahimeestel jääb põdrasaak selle arvelt väiksemaks ja suurenevad kindlasti ka põllumajanduse kahjud, näiteks tallatakse maisi maha," lisas ta.

Männili tõdes, et tegelikult suureneb ka oht inimesele, sest kuigi Eesti karud tunduvad Kesk- või Lõuna-Euroopa karudega võrreldes olevat väga leebed, on juhtumeid, kus inimest on otseselt rünnatud.

"Inimese ründamine tähendab selles kontekstis seda, et inimene on saanud vigastada. Eestis ei ole õnneks ühtegi inimest karurünnakus surma saanud. Soomes ja Rootsis on üksikuid juhtumeid, aga seal lõuna pool – Slovakkias ja eriti Rumeenias – on see üsna iga-aastane ja neid juhtumeid on mitmeid," lisas ta.

Viimase 25 aasta jooksul on olnud seitse sellist juhtumit, kus karu on inimest rünnanud ning neist neli on olnud jahisituatsioonis, kus karu on eelnevalt tulistatud.

"25 aasta jooksul on olnud kolm juhtumit, kus karu on inimest rünnanud ja inimene on saanud vigastada. Viimane oli aastal 2022. See number on nii väike, et sealt ei saagi mingit kasvutrendi välja tuua, aga kindlasti suureneb tõenäosus, et neid juhtumeid saab olema rohkem," ütles Männil.

"Minu jaoks on väga kurb, kui mõni inimene jätab metsa seenele või loodusesse minemata sellepärast, et karusid on liiga palju näha ja see tekitab hirmu. On võimalus, et juhuslikul ja ootamatul kohtumisel, kus karu ja inimene satuvad teineteisele väga lähedale ega taju eelnevalt teineteise lähedust, võib karu enesekaitseks rünnata ja inimest vigastada," lisas ta.

Männil rõhutas, et Euroopas ei ole sellist asja, et karu ründaks inimest toidu eesmärgil, aga karud ründavad tihti just enesekaitseks. Mida rohkem neid on, seda suuremaks see tõenäosus läheb.

"Jahinduse üks eesmärke laias mõistes on võimalikult ära hoida selliseid väga suuri kõikumisi liikide arvukuses. Need ei ole kasulikud ei liikidele endile ega ka nende omavahelistele suhetele," ütles Männil.

"See on nüüd just viimastel aastatel päris kõva tagasilöögi saanud. Tegelikult hakkas see pihta juba seakatku levikuga. Metssiga on karule mingil määral oluline, aga hundile kindlasti väga oluline," lisas ta.

Männili hinnangul on loodus on üsna paigast ära läinud ja seda võimendavad kindlasti ka kohtuotsused, mis ei anna enam jahimeestele võimalust seda tasakaalu hoida.