Läti Rahvusringhäälingu küsitletud poliitikute sõnul on hinnalage vaja muu hulgas selleks, et Läti majandusele olulised eksportivad ettevõtted surmaohtu ei sattuks.

Valitsuskoalitsiooni kuuluva parteideliidu Uus Ühtsus seimisaadiku Arvils Ašeradensi sõnul on valitsus energiavarude kallinemise mõju vähendamiseks teinud tööd selle nimel, et Lätil oleks sel talvel piisavad gaasivarud. Samuti on kütteperioodiks kavandatud elanikele ulatuslik toetus. Sellest kõigest on aga siiski vähe, mistõttu ongi hindamisel ka hinnalae seadmine. Konkreetset mehhanismi kavandatakse keskküttele, gaasile ja elektrile.

Liberaalsete parteide bloki Arenguks/Eest seimisaadik Juris Puce ütles Läti Rahvusringhäälingule, et kavandatav hinnalagi on muu hulgas vajalik seetõttu, et Läti majandusele olulised ettevõtted üldse eksisteerida saaks. Eksportivail ettevõtteil ei ole võimalik oma toodangu hinda enam kuigi palju tõsta, ilma et see välisturul konkurentsivõimetuks muutuks. Samuti tuleb piir ette kulude kärpimisel.

Puce sõnul on Lätil mõttekas energia hinnalagi kehtestada seepärastki, et ka Euroopa Komisjon on alustanud tööd elektrihindade piiramiseks. Puce sõnul on Läti jaoks oluline, et otsused tehtaks võimalikult kiiresti, teiste riikide regulatsioone ära ootamata, sest lahendusi on vaja juba kõige lähemal ajal.

Ettepanekud mehhanismi rakendamiseks esitab majandusministeerium järgmisel valitsuse istungil, kuid lõplik otsus on kavas vastu võtta 27. septembri istungil.

Majandusminister Ilze Indriksone selgitas Läti Rahvusringhäälingule, et rahandusministeerium jälgib hinnatõusu ning on näha, et tegelikud küttehinnad ületavad prognoosituid kõvasti. On karta sellist hinnatõusu, et inimesed lihtsalt ei suuda küttearveid tasuda ning jäävad hätta. Seepärast on kavas riigi toetusi suurendada üle praegu planeeritud 50 protsendi. Täielikult riik hinnatõusu siiski kinni maksta ei kavatse, kinnitas minister.

Indriksone sõnul on majandusministeeriumil plaanis uurida kohalikelt omavalitsustelt taastuvenergiale ülemineku plaanide kohta. Peale toasooja osalise kompenseerimise on Läti otsustanud energiahindade tõusu tõttu tõsta ka pensione ning pakkuda inimestele rohkem eluasemetoetust. Kõrgete energiahindade tõttu kannatavate ettevõtete toetuseks on aga välja töötatud kuni 200 miljoni euro suurune pakett. Poliitikute sõnul ei pruugi sellest piisata ning vaja võib minna ka lisatoetusi.

Peaminister Krišjanis Karinš on varem öelnud, et valitsus võiks elektrihinna kompenseerimiseks sisse seada esimese saja kilovatt-tunni hinnalae.