Ukrainas toimuv sõda ja selle taustal Venemaa poolt täiendava relvana käivitatud energiasõda ei jäta meist kedagi külmaks ega puutumata. Olukord on pingeline igal tasandil ja oht ühekülgsel infol põhinevate otsustega emotsionaalset või majanduslikku kahju teha on suur. Vajame tasakaalustatud ja kõiki huvigruppe kaasavat rahumeelset arutelu.

Ehkki tööstused ja äritarbijad konkureeriksid gaasi või elektri puudujäägi olukorras omavahel, on tööstusliidritele ilmselge, et varustuskindluse probleemide korral tuleb tagada gaasi- ja elektri kättesaadavus esmajärjekorras elanikkonnale, haiglatele, koolidele, lasteaedadele ja teistele sotsiaalselt haavatavatele tarbijatele.

Usume siiralt, et varustuskindluse prioriteetide teemal ei ole Eesti ühiskonnas lahknevusi riiklikul ja tööstuse tasandil. Peame aga oluliseks eristada varustustundlikkuse ja tururegulatsiooni debatte.

Ukraina toetamiseks on vaja toimivat majandust

Eesti elanikud tunnetavad lääneriikidest oluliselt paremini asjaolu, et Ukraina inimesed võitlevad nii meie kui ka kogu Euroopa vabaduse eest. Selles võitluses on meie kohustus toetada Ukrainat kõigi võimalike vahenditega, et Ukraina sõja võidaks.

Ukraina toetamiseks peab meil olema siseriiklikult ressursse tagav toimiv ettevõtlus ja majandus.

Ukrainas toimuva sõja ja energiakriisi taustal on Estonia Celli 2022. aasta kulutused puidu ja energia sisseostule suurenenud 50 miljoni euro võrra. See raha makstakse ühe aasta lisakuluna sajaprotsendiliselt teiste Eesti era- ja riiklike äritarbijate tuluks. Maksame sel aastal peaaegu 100 miljonit eurot teiste Eesti ettevõtete tuludeks, töötajate palkadeks ja maksudeks. Ehkki 97 inimesega oleme töötajate arvult väike, siis majanduse mõjult pisut suurem.

Paraku ei saa ükski tööstus olla valmis energiahindade järjekordseks hüppeliseks tõusuks ja sellist tõusu pole enam võimalik kanda oma klientide arvetele.

Lääneriikide elatustaset soovides tuleb rakendada samu meetmeid

Energiasõjas on kannatanud nii elanikkond kui ka tööstuse jätkusuutlikkus. Suuremas osas Euroopa tööstusriikides on 2022. aasta suvel rakendatud märkimisväärseid toetusmeetmeid, sh energiaintensiivse tööstuse toimimise tagamiseks.

Unistades lääneriikide ja meie põhjanaabritega sarnasest elatustasemest peame julgema majanduse toimimise ja edu tagamiseks rakendada sarnaseid meetmeid ka Eestis. Me ei tohi olla uhked selle üle, et Eesti toetus era- ja äritarbijatele suhestatuna SKP-sse on üks väiksemaid Euroopas, samal ajal kui Eesti troonib mitmendat kuud järjest inflatsiooni esikohal.

Arvestades teiste tööstusriikide makstavaid otsetoetusi ei saa nõustuda väidetega, et Eesti tööstuse konkurentsivõimel pole häda midagi. Oleks õiglane, kui kõrvuti energiaekspertidega kaasataks debatti konkurentsivõimelisust omal nahal valusalt tundvad tööstusettevõtted.

Peaksime majandusedu silmas pidades nii kriisi- kui ka tavaolukorras säilitama kaine meele aruteludes selle üle, kas soovime, et Eesti puitu väärindame me ise elanike jõukuse suurendamiseks või oleme nõus madala väärtusega puidu eksportimisega naaberriikidesse, et nende jõukuse kasvu toetada.

Usume siiralt, et soovitades digiriigile kohaselt kõrge automatiseerituse tõttu vähese töötajaskonnaga tööstuse sulgemist on valitsus mõelnud tööstuse ajutist ja lühiajalist sulgemist varustuskindluse probleemide korral. Mitte seda, et üksikud tööstusettevõtted peaksid riiklikul tasemel hinnaregulatsiooniga tegelema.

Väetisetehaste sulgemisest

Ei ole saladus, et sarnaselt mitmete teiste energiaintensiivsete tööstusharudega ei suuda rekordkõrgusele tõusnud energiahindade olukorras tööd jätkata ka mitmed Euroopa väetisetootjad. Me ei peaks aga lühiajaliselt rõõmustama väetisetootjate sulgemise üle nendes riikides, kus riiklikult ei ole seni veel rakendatud abimeetmeid tööstuse ajutiseks toetamiseks erakordsetes oludes.

Euroopa suurte väetisetootjate sulgemine võib lühiajaliselt aidata gaasi varustuskindluse tagamisel, aga peame silmas pidama, et väetis ei ole midagi muud kui energia meie põldudele ja toidulauale. Väetisetootjaid sulgedes lükkame energiajulgeoleku hetkel veel teoreetilise riski edasi toidujulgeoleku probleemiks, kui Euroopas peaks väetisepõud tekkima. Või toiduinflatsiooni teemaks, kui samuti ülikõrgele kerkinud väetisehindade taustal peaks seni Euroopas toodetud väetise asendama teistest riikidest rekordhindadega tarnitava väetisega.

Energiaturg ja varustuskindlus

2022. aastal energiasõja olukorras rakenduv vana börsimehhanism on ilmekalt tõendanud, et võimaldab ootamatu õnnena osadel ettevõtetel teenida ülikasumeid ja paneb teiste jätkusuutlikkuse nn turul võimalike anomaaliate tõttu tõsise kahtluse alla. Energiadefitsiidi olukorras selline mehhanism ei toimi ja vajab üleeuroopalisi reforme.

Häbiväärselt vähe räägime ka kiirustades vaid taastuvenergiale üleminekule suunatud eesmärkide taustal vajadusest panustada salvestustehnoloogiate ja reguleeritavate elektritootmisvõimsuste rajamisse ja/või tööshoidmisse. 2021. aasta tuulevaikne detsember näitas ilmekalt, et pelgalt ilmastikutundlikust taastuvenergiast ei piisa hinnašokkide ärahoidmiseks.

Kokkuvõttes vajavad praegused anomaaliad energiaturgudel kiirete ja ajutiste meetmete rakendamist tööstusettevõtete konkurentsivõime tagamiseks sarnaselt Euroopa Liidu soovitatud ja paljudes riikides juba rakendatud otsetoetustele.

Pikas perspektiivis tuleb mõelda senise energiasüsteemi tõsisele reformimisele nii börsimehhanismi sisulise toimimise kui ka juhitavate ja ilmastikust sõltuvate energiatootmisviiside parima kombinatsiooni kontekstis. Osade ettevõtete tegevuse peatamist ei saa näha kui lahendust teistele soodsamate hindade tagamiseks praeguses väga ootamatus ja keerulises olukorras.