Mis saab, kui Venemaa otsustab homme Narva jõe tammi lüüsid avada ja veehoidla merre tühjaks lasta?

Sellest riskist me tõesti oleme 30 aastat teadlikud olnud. Seni on selle realiseerumise tõenäosust madalaks peetud. Aga peale 24. veebruari ja nüüd eriti olukorras, kus Ukraina edeneb hästi, Nord Stream 1 on juba nulli keeratud, Baltikumi piirkond on turismiviisadele piirangu kehtestanud, siis kui Venemaal on vaja instrumente, et meid mõjutada, siis kahtlemata see on üks neist.

Seega riskihinnang on muutunud. Ja seetõttu varasemast oluliselt rohkem töötame nii pikaajalise lahenduse kallal, sest ega Venemaa ei ole usaldusväärne partner ka edaspidi, aga ka kriisilahenduse kallal. Me ei tea, millal Putin otsustab sellise käsu anda ja me peame selleks päevaks valmis olema.

Aga mis siis saab, kui Venemaa otsustab homme Narva jõe tammi lüüsid avada ja veehoidla merre tühjaks lasta?

Eesti Energial on kriisiplaan, siis me rakendame seda lühiajalist kriisiplaani. Et kui väga lihtsalt öelda, siis avatud jahutussüsteemist saab suletud süsteem, millega me ajutiselt hoiame osa Narva jaamadest töös. Ja pikemas plaanis meil on vaja sellist süsteemi Narva jaamadele jahutusvee tagamiseks, mis ei sõltu Venemaa otsusest lüüse avada või sulgeda.

Koos Mustajõega jahutab üks kanaliring Eesti elektrijaama ja Auvere elektrijaama ja teine ring Balti soojuselektrijaama. Kas see suletud süsteemiks muutmine tähendab siis seda, et mõlema ringi Narva jõe poolsetes otstes lükatakse pinnas veele ette? Et nad ei pahiseks Narva jõkke tühjaks?

Jah, praegu voolab vesi sinna kanalitesse sisse ja voolab välja. Aga siis on meil vaja ajutiselt seda vett seal ringlemas hoida. Aga pikaajaliselt, selleks, et oleks piisavalt võimsust ja ka jahedamat vett, on meil niikuinii vaja selline oma tammiga ja paisuga lahendus sinna konstrueerida.

Kui ma mõtlen Balti elektrijaama jahutussüsteemi peale, siis sissevoolu ots ja väljavoolu ots on üksteisest päris kaugel. Kuidas nad ära ühendatakse, et nad ühe ringi tekitaks?

Kui skeemi vaadata, siis see ühenduskoht on päris lühike. Plaan on olemas kriisijuhtidel, aga nii, nagu desünkroniseerimise korral, me räägime kõige parematest insenertehnilistest lahendustest. Midagi sellist, mis paberil tundub töötavat. Kahjuks need stsenaariumid on sellised, mida me seni ei ole õnneks saanud reaalelus läbi proovida. Ja seetõttu me räägimegi kriisilahendustest, mis peavad olemas olema ja millega on seotud oma riskid.

Need jahutuskanalid on umbes 30-40 meetrit laiad.

Ja 3-4 meetrit sügavad.

Kuidas need hetkega ära suletakse, kui Narva jõe ja veehoidla tase hakkab langema, et meie suur lootus lihtsalt veest tühjaks ei pahiseks?

Kui me räägime desünkroniseerimisest, siis see on tõesti midagi sellist, mida Venemaa saab teha nuppude vajutamisega. Isegi kui lüüsid avada maksimaalses mahus, ega see vesi nüüd nipsust sealt ära ei lähe. Meil on ikkagi tunde ja kümneid tunde aega, et ajutist lahendust ehitada.

Kas see tähendab, et neljas punktis ehk kahe kanalisüsteemi sisse- ja väljavoolude juures peavad olema ekskavaatorid iga hetk valmis tegutsema?

Seda te peate nende kriisiplaanide kokkujoonistajatelt küsima, et kes kust stardib ja mida ta lükkab või tõstab või tõmbab. Mina saan omalt poolt kinnitada, et see plaan on paberil olemas ja see on eesmärgiga hoida osa Narva jaamadest töös.

Kas paberil olev plaan on ka homme hommikul teostatav?

Eesti Energia peab sellega arvestama, et see peab olema ka homme hommikul teostatav.

Kas valitsusel on see kinnitus olemas?

Üks asi on see, et sinna võib rohkem raha panna, paremad seadmed osta ja seda lahendust timmida. Et kui see ei juhtu homme hommikul, me kindlasti oleme nädala pärast paremini valmis ja kuu aja pärast veel paremini valmis. Aga kuna meie ei kontrolli, millal see juhtub, siis jah, me peame kogu aeg valmis olema.

Mida nende nädala ja kuu aja jooksul tehakse, et paremini valmis olla?

Neid detaile saab tegelikult ju Eesti Energia jagada. Me tõesti oleme seda valitsuses arutanud ja arutame ka edaspidi. Aga konkreetselt see sõltub ju ka sellest, et milline on klimaatiline olukord, kas maa on jääs või mitte, millises mahus, mil viisil lüüsid avatakse, kui kiiresti veetase alaneb. See kõik mõjutab kriisi lahendust.

Mitu plokki selle ajutise lahendusena tööle jääb?

Oleneb tõesti, kui kiiresti see vesi langeb ja kuidas on kriisi lahendus. Seda ei ole saanud läbi katsetada. On selline orienteeruv vahemik olemas, et kahtlemata kõiki Narva plokke ei suudeta töös hoida. Vajadus ongi mingisuguse minimaalse koormuse järele ja selle nimel töötatakse, et seda teatud võimsus sealt kätte saada.

Mis see vahemik on, et kui palju 1300 megavatist võimsusest alles jääb? See on oluline, et me teaksime arvutada süsteemi stabiilsust ka desünkroniseerimise korral.

Tõesti, mida rohkem me saame Narva jaamadest võimsust kätte, seda parem, sest ise sageduse hoidmiseks meil on vaja seda inertsi. Aga desünkroniseerimise perioodi puhul me räägime umbes 6-12 tunnist, mille järel me oleme Mandri-Euroopa sünkroonalaga ühendatud.

Kui samal ajal lahti ühendamisega lüüsid avatakse, siis kahtlemata see on suurema riskiga stsenaarium. Me ei räägi ajutise lahenduse puhul sellest, et Narva jaamad katavad Eesti tipukoormuse. Meil on vaja sealt teatud võimsus kätte saada ja selle nimel pingutatakse ajutise lahendusega.

Kui avatakse Narva lüüsid samaaegselt desünkroniseerimisega ja me peame võtma selle ajutise jahutuslahenduse appi, kas tarbija seda tunnetab kuidagi?

Kõik kolm Balti riiki on valmistunud aastaid, nii et Venemaalt desünkroniseerimine ja Mandri-Euroopaga sünkroniseerimine peaks toimuma tarbija jaoks ideaalis nähtamatult. Kui seda tuleb teha Narva lüüside avamise olukorras, siis tõesti võib juhtuda, et ajutiselt esineb elektrikatkestusi. Aga me räägime väikese tõenäosusega sündmusest ja lühiajalisest perioodist.

Kui desünkroniseerimist ei toimu, aga Narva lüüsid avatakse, ka siis tarbija vaates ei juhtu mitte midagi?

Seda, et Baltikumi piirkonnas eriti külma talve puhul võimsusi puudu jääb ja meil Narvat vaja oleks, see on niikuinii. Kahtlemata ta on valus. Ta on hinna mõttes valus, kui meil võimsusi on vähem, sest siis tuleb järjest kallima tootmine turule ja me tunneme seda kõik oma rahakotiga. Siis on pigem küsimus hüvitamise koha pealt, et kui kuidas seda teha.

Pikk lahendus on oluliselt keerulisem. Mida praegu Eesti Energia ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kui kaua aega läheb?

Esialgu oli plaan poolteist kuni kaks aastat selle püsiva lahenduse loomiseks. Ja hiljuti valitsus andis Eesti Energiale suunised nii ajutise kui püsiva lahenduse jaoks. Aga miks me praegu üldse räägime nii lüüside avamisest kui Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendamisest? Meil on sõjaolukord ja riskihinnang on muutunud. Me räägime seda sellepärast, et võib juhtuda ebameeldivate asjaolude kokkusattumisel, et tõesti on ajutisi elektrikatkestusi ja seetõttu peaks inimesed valmis olema. Selline üleüldine valmisolek kriisideks ja ootamatusteks peaks meil ühiskonnas olema parem.

Kas need poolteist kuni kaks aastat on endiselt poolteist kuni kaks aastat, või nüüd valitsuse suunise järel on need kuidagi lühemad?

Ma arvan, see on selge praegu kõigile osapooltele, et väga hea oleks, kui järgmiseks talveks oleks kindlus olemas. Ma tean, et need pinnaseuuringud käivad, projekteeritakse püsivat lahendust, et võib-olla tõesti mõne nädala jooksul oskab Eesti Energiaga vastata teile, et mis on see lõpptähtaeg.

Püsiv lahendus, saan ma õigesti aru, oleks siis selline, et pumpade ja tammidega pannakse vesi ülesmäge voolama?

Kas nüüd just ülesmäge, aga see, et jahutusvesi, oleks olemas Narva jõe poolt Eesti Energia tootmisvõimsuste jaoks, sõltumata nendest lüüsidest. Et me kasutame seda sama jõge ja sama vett, aga süsteem on meie enda kontrolli all.

Kui palju ajutise lahenduse ettevalmistamine ja püsiv lahendus maksavad?

Ajutise lahenduse puhul ma ei oska seda numbrit öelda. Pikaajalise lahenduse puhul me räägime ikkagi mõnekümnest miljonist eurost.

Enne teid on taasiseseisvunud Eestil olnud 21 majandusministrit. Miks on nii, et te ei saanud oma eelkäijatelt valmis lahendust, ehkki me pidevalt uhkustame sellega, et oleme Euroopas kõige selgemalt Vene ohust rääkinud?

See on tegelikult väga inimlik või kuidagi mõistetav. Meil ei olnud soetatud isikukaitsevahendeid, et Covid-iks valmis olla. Meil ei ole tehtud investeeringuid energiakriisi riskistsenaariumite realiseerumiseks. Meil need tänased ja homsed vajadused on alati olnud tähtsamad kui vähese tõenäosusega sündmused.

Ega tegelikult ka kaitseinvesteeringute puhul. Vaatamata sellele, et me Vene ohust oleme kogu aeg rääkinud Lääne-Euroopale ja ise sellest teadlikud olnud, aga ka neid investeeringuid ilma sõjata ei suutnud me teha. Siin ei ole midagi mõtet kahetseda või näpuga minevikku näidata.

Mis saab siis, kui see ajutine lahendus ei tööta ja need kraavid, enne kui midagi teha jõutakse, veest tühjaks jooksevad?

Seda, et päris null võimsus tuleb Narva elektrijaamadest, ei ole keegi välja joonistanud.

Mustajõest tuleb ikka natuke vett?

Jah, loodame tõesti, et Eesti jõed ei jää niimoodi kuivaks nagu Lääne-Euroopas. Et meile tuleb ikkagi selline tavapärane sügis, saame vihma, saame vett.