Sel nädalal plahvatasid Taani majandusvööndis Bornholmi saare juures Nord Streami gaasijuhtmed. Gaasi lekib kolmest punktist, millest kaks paistavad paiknevat Rootsi merepiiri ja kolmas Poola merepiiri lähistel. Poola peaminister Mateusz Morawiecki kahtlustab toimunu taga põhjendatult Venemaa sabotaaži.

Põhjamaade seismoloogid tuvastasid plahvatused, mis ulatusid 2.3 magnituudini Richteri skaalal, samades kohtades, kust parasjagu lekib suurtes kogustes gaasi merre. Plahvatused on murettekitavad selgi põhjusel, et Bornholmi ümber on merepõhja visatud suurtes kogustes keemiarelvi.

Nüüdsete plahvatustega täitusid riskid, mille eest teadlased, poliitikud ja keskkonnaaktivistid eeskätt Poolas ja Baltimaades on aastaid Euroopa avalikkust Nord Streami torujuhtmetega seoses hoiatanud. Läänemereriikide esindajatel väärib Nord Streami põhjustatud keskkonnakahju taustal mõelda, kuidas selliseid vigu tulevikus ära hoida.

See võib nõuda näiteks muudatusi asjaajamises (lobireeglid, keskkonnamõju hindamine) või keskkonnakaitse õigusraamistikus. Seda ilmestab asjaolu, et torujuhtmete projekti keskkonnamõju hinnangu tellis Nord Stream ise ("kes maksab, see tellib ka muusika").

Gaasilekete mõju merekeskkonnale

Erinevalt avatud ookeanidest on poolsuletud Läänemeri väga haavatav praeguste gaasilekete ja keemiarelvadest lähtuva saaste suhtes. Näiteks hindasid teadlased 1982. ja 1985. aastal samuti poolsuletud Aasovi meres esinenud kalade massilise suremuse põhjuseks sellele vahetult eelnenud gaasilekkeid merekeskkonda.

Selles valguses omas ettevaatusprintsiip erilist tähtsust Nord Streamiga seonduvate keskkonnamõjude hindamisel. Hinnangus jõuti ometi järeldusele, et gaasileketega seonduv risk ei ole oluline.

Nord Streami gaasijuhtme trass kulgeb mööda Läänemere peamisi laevateid. Gaasijuhet ohustasid seega algusest peale laevade massiivsed ankrud, mis võivad torujuhtmega kokkupõrkel äärmisel juhul põhjustada plahvatusohtlikke lekkeid. Laevaankrute põhjustatud õnnetused moodustavad maailmas hinnanguliselt 90 protsenti gaasijuhtmetest lähtuvast merekeskkonna reostusest. Ilmselgelt ankrute hooletu kasutus praeguseid plahvatusi kolmes eri punktis aga ei põhjustanud.

Gaasilekked põhjustavad Läänemeres niigi tundlikule merekeskkonnale täiendava koormuse. Läänemerre sattunud keemiliste ühendite mõjust sealsele ökosüsteemile ning mürgiste ainetega seonduvatest võimalikest ohtudest toiduahela kaudu inimesele on seejuures pikemas perspektiivis vähe teada.

Merealused plahvatused ja keemiarelvadest lähtuv oht

Meieni on jõudnud pildid plahvatuste tagajärgedest veepinnal, aga teadmata on kahju ulatus merepõhjas. Murettekitav on see, et sealses piirkonnas paikneb rohkelt keemiarelvi.

Oma uurimuse käigus Rahvusvahelises Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonis jõudsin järeldusele, et Teise maailmasõja järel heideti Läänemerre ja Skagerraki väina hinnanguliselt 230 000 tonni keemiarelvi. Kaks ladustuspaika asuvad Nord Streami gaasijuhtmete vahetus läheduses. Need paiknevad Bornholmist idas ja Gotlandist kagus ning hõlmavad hinnanguliselt 55 000 tonni keemiarelvi.

Nord Streami torujuhtmed ei kulge läbi nende ladustamispaikade. Samal ajal ei ole keemiarelvade heitekohad kindlalt teada ning keemiarelvi visati merre ka suvalistes punktides teel peamistesse kaadamiskohtadesse. Hoolimata sellest, et Bornholmi ümbruses olevad keemiarelvade konteinerid on nüüdseks korrodeerunud ja haprad, on vähetõenäoline, et plahvatustel oli neile mõju.

Nord Stream ja Eesti mereala

Kuna Eesti valitsus ei andnud 2007. ja 2012. aastal nõusolekut Nord Streami esimeste torude ega järgneva laienduse tarbeks oma majandusvööndis mereuuringuteks, ei läbi torujuhtmete trass Eesti mereala. See otsus oli ettenägelik ja julge, sest mereõiguslikult oli riikide praktika teine.

Torujuhtmed kulgevad ometi Eesti merepiiri vahetus läheduses Narva lahest Läänemere keskosani. Torujuhtmed piirnevad meie merealaga umbes sama pikalt kui on nende trass Rootsi merealas. Nord Streami torujuhtmed nii maal kui ka meres rajati siiapoole Tartu rahulepingu järgset piirijoont (asukoht Narva jõe lähistel: Google Maps "Nordstream 2").

Juriidilise kurioosumina väärib seega mainimist, et plahvatanud torujuhtmed paiknevad Eesti riigipiiriseaduse tähenduses "Eesti jurisdiktsioonile mittealluval Eesti osal" (kehtiv § 22 lg 1). See ala on nii merel kui ka maal võetud mitme keskkonnakaitse lepinguga erilise kaitse alla.

Õppetunnid

Ilmselgelt võimaldanuks näiteks läbi Läti, Leedu ja Poola Saksamaale suunduv Nord Streami maismaatrass paremini tagada Läänemere eriti tundliku merekeskkonna kaitset. Selline trass oleks olnud umbes sama pikk kui Nord Streami torujuhtmete merealune trass. Võrreldes merekeskkonnaga on maismaal paiknevaid torujuhtmeid mis tahes vigastuse korral oluliselt lihtsam parandada. Lisaks peeti maismaatrassi majanduslikult soodsamaks alternatiiviks.

Väidetavalt ei analüüsitud Nord Streami esialgse projekti keskkonnamõjude aruandes maismaa alternatiivi, sest ükski Läänemere rannikuriik ei taotlenud seda ettenähtud hetkel. Nord Streami uute torujuhtmete plaani suhtes esitasin keskkonnaministeeriumi kaudu projekti päritoluriikidele seisukoha, milles osutasin esmase keskkonnamõjuhinnangu puudujäägile maismaa-alternatiivi analüüsimata jätmise asjus õigel ajal.

See oli 2013. aasta mais, kui avalikkusele anti võimalus tutvuda Nord Streami laienduse projekti keskkonnamõjude materjalidega ning avaldada nende kohta oma seisukohti. Sama aasta juunis edastas Eesti keskkonnaministeerium päritoluriikidele avalikustamise käigus laekunud neli seisukohta (veeteede ametilt, keskkonnaametilt, Eestimaa Looduse Fondilt ja minult). Nord Streami konsortsiumi tellitud keskkonnamõjude aruandes ometi mu toonasele seisukohale ei vastatud ega kaalutud torujuhtmete maapealset alternatiivi.

Nord Streami torujuhtmete rajamine oli vastuolus rahvusvahelise keskkonnaõiguse üldtunnustatud ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise lähenemise nõuetega. Rikuti nii keskkonnamõju hindamise protseduurilisi kui ka sisulisi nõudeid.