Karis: Venemaa tahab kogu Euroopa nurka mängida
President Alar Karise sõnul kasutab Venemaa energiat selleks, et suruda Eesti ja kogu Euroopa taganema oma põhimõtetest ja Ukraina toetamisest.
President Alar Karis ütles pressikonverentsil, et Nord Streami lekked näitavad Venemaa korraldatud eskalatsiooni.
"Selle arusaadav soov ja eesmärk on mängida Eesti ja terve Euroopa nurka, et taganeksime teatavatest põhimõtetest ja tegutsemisest Ukraina toetamisel," rääkis ta.
Karis rääkis, et kuigi on mõni riskistsenaarium, siis Eesti riik teeb kõik selleks, et energiajulgeolekus probleeme ei tekiks.
Karis rõhutas riigijuhtide palvet Eesti inimestele, kuidas keerulised ajad üle elada. Ta selgitas, et inimesed peaksid mõtlema sellele, kuidas tulla toime võimaliku elektrikatkestuse ajal ja seda mitte üksnes sõja ja energiakriisi kontekstis, vaid ka näiteks tormidest tingitud elektrikatkestuste ajal, varudes endale vajalikke vahendeid.
Lisaks tuleks tema sõnul energia tarbimist kokku hoida seal, kus võimalik ja mõistlik.
Ka peaminister Kaja Kallas tõdes, et pärast Nord Streami torude plahvatusi pole ilmselt küsimust, et Venemaa kasutab energiat relvana lootuses, et lääs loobuks seni tehtud otsustest.
Kallas ütles, et energiajulgeoleku valdkonnas töötab riik korraga mitmel suunal: varustuskindluse tagamine, energiaallikate mitmekesistamine ja roheenergiale üleminek.
Nord Streamiga juhtunu valguses pöörab Eesti tema kinnitusel tähelepanu Estlinki ja Balticconnectori turvalisusele ja teeb selles teiste riikidega koostööd. Peaministri sõnul pole nendega seoses Eesti vastutusalas siiani ebatavalist tegevust tuvastatud.
Julgeolekust rääkides ütles Kallas, et see on tuleva aasta eelarves tähtis osa, sest kaitsekulud kasvavad rohkem kui 40 protsenti.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut rääkis, et energia teemad on viimase kahe kuu jooksul valitsuse aruteludes enim esil. Ühelt poolt on tema sõnul jutt kriitilise energiataristu julgeolekust, teisalt kõik, mis puudutab varustuskindlust nii elektri kui ka gaasi puhul.
Sikkut kordas, et Eesti soovib enda elektrisüsteemi lülitada ümber Euroopa süsteemi plaani järgi, enda tingimustel, kuid hübriidsõja käigus tahab Venemaa seda Eestile ebamugavaks teha. Seetõttu võib desünkroniseerimine toimuda ka ootamatult.
"Kui see peaks juhtuma ootamatult, siis kuue kuni 12 tunni jooksul on Baltimaad võimelised end Mandri-Euroopa süsteemi lülitama. Suure tõenäosusega inimesed seda ei märkagi," lisas Sikkut.
Ministri sõnul on eelolevat talve silmas pidades tähtsaim, et Eesti kodud oleksid soojad. Elektri puhul on prioriteet haiglad, hooldekodud ja elutähtsad teenused, mille töös hoidmiseks on elektrivarustus ülitähtis. Seda suudab Eesti tema sõnul nii või teisiti tagada.
See jutt, et kõik inimesed peaksid kriisiolukorraks valmis olema, ei ole Sikkuti sõnul hirmutamine, vaid terve mõistus.
"Me läheme vastu raskele talvele ning kellel võimalik riske maandada enda või ettevõtte jaoks, peaks seda tegema. Riik pingutab, et elekter oleks kõigile kogu talve jooksul tagatud," ütles Sikkut.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et kohtus Balti ja Põhjala ning Suurbritannia ja Hollandi ministritega ning pärast Nord Streami torude plahvatusi saavad kõik aru, et taristurünnetele tuleb tähelepanu juhtida. Ta lisas, et riigid peavad olema valmis ja kontrollima oma taristut kõikides riikides.
"Küll peame ründe puhul aru saama, et see on Venemaal lihtne soov juhtida tähelepanu kõrvale põhisündmustest Ukrainas," ütles Pevkur.
Riikide julgeolekust rääkides ütles kaitseminister, et suvel NATO Madridi tippkohtumisel kokkulepitu jõustuks võimalikult kiiresti, et Eesti saaks uued kaitseplaanid.
Pevkuri sõnul käivad praegu kohtumised Suurbritannia esindajatega selleks, et Eestis oleks lubatud brigaadisuurune Briti üksus. "Lisaks brittide kohalolekule jätkame kahepoolseid läbirääkimisi teistega, et Eesti oleks võimalikult turvatud," sõnas ta.
Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
Toimetaja: Merili Nael