Saksa sõnul ei olegi oluline see, kui palju on Venemaal vanuse poolest sobivaid mehi, küsimus on selles, kui palju suudab Vene armee neid vastu võtta ja vastavalt sõjaväena käituma panna.

Saks märkis, et mobilisatsiooni läbi viimiseks ei ole Venemaal ei ole infrastruktuuri ja mobiliseeritutele ei ole ka kätte anda relvastust.

"On väga väike tõenäosus, et Venemaa suudaks üle 300 000 lähema poole aasta jooksul mobiliseerida," ütles Saks.

Rääkides erinevatest mobilisatsiooni vastastest meeleavaldustest Venemaal, ütles Saks, et need on esimesed emotsioonid. Venemaa jaoks häirivam on see, et mobilisatsiooni läbiviimine on väga kaootiline. "Kaootiline selle  tõttu, et seda tehakse täiesti juhuslikult, võetakse lihtsalt suvalisi inimesi tänavalt," ütles ta.

"Sellise massi kokku ajamisel ei saa olla head tulemust. Kinnitust on leidnud see, et süsteemi ei ole," sõnas Saks.

Saatejuht Marko Reikop küsis, millist mõju omavad teated, et riigist on lahkunud juba ca 261 000 venelast.

"Kui arvestada, et Venemaal aktiivses reservis oli kaks miljonit meest, keda tuleks mobiliseerida esimeses järjekorras suure sõja korral. Sellest 260 000 on juba kümme protsenti. See on väga arvestatav hulk. Ma arvan, et selline väikse, rahulolematu seltskonna lahkumine oleks Venemaa võimude jaoks olnud täiesti okei, aga see hulk on kindlasti väga palju suurem kui seda oodati ja see on väga selge indikaator, et see mobilisatsioon ei ole populaarne Venemaal," vastas Saks.

Saks märkis, et üle 300 000 mehe kokku kogumine võib Kremli jaoks sisaldada ohte. "Väga ohtlik on koguda mehed kokku ja jätta nad lihtsalt ripakile. See psühholoogiline tagasilöök võib olla väga suur. Nad võivad lihtsalt muutuda ohtlikuks," lausus Saks.

Eesti jaoks Saks praegu julgeolekuolukorras pööret halvemuse suunas ei näe. "Me peame jälgima seda, et kas see mobilisatsioon ka tegelikult hakkab Venemaal toimima sellisel kujul, et hakatakse moodustama uusi reservüksusi ja neid kiirkorras võitlusvõimeliseks treenima. Ja teine küsimus on see, et missuguse relvastusega neid hakatakse varustama. Nüüd on see tõehetk, kus selgub, kas Venemaal on arvestataval hulgal veel mingit relvastust säilinud," ütles Saks.

"Tegelikult Venemaal seda võimet praegu tungida kellelegi teisele kallale ei ole. Ja seda võimet kindlasti ka praegu ei suudeta luua. Kogu see mobilisatsioon läheb ikkagi puhtalt Ukrainas oleva rinde hoidmiseks. Isegi selle hulgaga ei ole võimalik pealetungist rääkida," sõnas Saks.

Saksa sõnul on Putin aru saanud, et kiiret võitu Ukraina üle ei ole võimalik saavutada ning on asunud üles ehitama pikaajalisemat taktikat. Sõjaliselt kaotusseisus olemine on pannud Putinit taas tuumarelvadega ähvardama.

"Ma arvan, et Venemaa president ei ole veel otsustanud seda, kas ja millal ta kasutab tuumarelva Ukraina vastu. Ja ta ei ole ka otsustanud seda, millistel tingimustel ta rahulepingut sõlmima läheks. Tahetakse saada rinnetel pööre, et Vene sõjavägi ei oleks kaotuse faasis, vaid olukorda kontrollivas faasis," lausus Saks.

Saksa usub, et Ameerika Ühendriikidest on ametnikud väga täpselt Venemaa juhtkonnale öelnud, millised sammud tuumarelva kasutamisele järgneksid.

"Ja ma arvan, et see on praegusel hetkel päris piisav heidutus," ütles Saks.