Zõtomõri kooli ees liguneb matemaatika õpik. Märtsi alguses raketirünnakus purustatud hoonest on saanud sõja sümbol selles linnas. Rünnati Valgevene territooriumilt. Ovritši linnapea Ivan Korudi ütles, et vaid mõned aastad tagasi kohtusid just selles linnas Ukraina ja Valgevene presidendid.

"Žõtomõri linnas toimus suurepärane Valgevene-Ukraina kohtumine. Kohal olid kaks presidenti ja meie arvasime, et meil saavad tõepoolest olema Valgevenega sõbralikud suhted," rääkis Korudi.

Žõtomõri oblastis, Valgevene piiri ääres asuva Ovrutši linna elanikele sai aga juba paar aastat tagasi selgeks, et asjad ei ole hästi.

"Kui valgevenelased käisid Ovrutši linnas, Ukrainas, suhtlesime omavahel, ei olnud mingeid probleeme, kuid viimase kahe aasta jooksul nägime, et Valgevene võimud keelasid oma inimestel Ukrainasse sõita. Ja me saime aru, et suhted
ei ole enam sõbralikud. Me poleks iial osanud arvata, et Valgevene pinnalt võib vaenlane rünnata Ukrainat ja pidada Ukraina territooriumil raskeid lahinguid," lisas Korudi.

Harkivi Saltivka elurajoon näeb välja nagu maailma lõpp. Sellest on saanud sõja sümbol Ukraina suurusel teises linnas. Läbitulistatud ja põlenud sadade korteritega elumajades näeb üksikuid inimesi.

"Me elame majas kahekesi, mina ja Pjotr Ivanovitš ja ütleme nii, et õhtul, kui siin minna tänavale, siis tekib tunne, nagu oleksin filmis nimega "Olen kangelane", kus on ainult üks inimene on jäänud pärast maailmalõppu elama. Ma käin siin ringi ja siin on täielik haudvaikus. Kedagi pole," rääkis Harkivi Põhja-Saltivka rajooni elanik Oleg.

Okupatsiooni alt vabastatud Izjumi massihauast on välja kaevatud ligi 450 surnukeha. Sellest on saanud okupeeritud alade sümbol.

Harkivi oblasti politseiülem Volodõmõr Timoško ütles, et mõnel inimesel olid käed selja taha seotud, osadel paelad kaelas ja üks osa oli maha lastud.

"Just praegu kaevasime välja surnukeha, mehe surnukeha, kellel oli kuklas kuuliauk, mis oli välja tulnud otsmikust. See inimene oli maha lastud. Siin on inimesi, kes on hukkunud piinamise tagajärjel ja mahalastuid, piinatuid nagu ka neid, kes on surma saanud elurajoonides, kui Vene väed neid pommitasid," lausus Timoško.

Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas ütles Izjumi purustusi nähes, et sõjal ei saa olla muud lõppu, kui Ukraina võit.

"Väga oluline töölõik praegu muidugi, eriti seistes siin, kus sadu laipu kaevatakse välja, on rahvusvahelise tribunali sisseseadmine selleks, et kõik need kurjategijad saaksid karistuse. See on praegu üks uus asi, mille üle käivad põhjalikud arutelud. Ma ei näe võimalust, et seda tribunali ei tuleks," rääkis Maasikas.

Okupatsiooni referendumitest on kohalike silmis saanud selle sõja naljanumber.

"See meenutab rohkem teatri tegemist, tsirkust, sest tulla automaatidega inimeste juurde koju ja panna nad hääletama teadagi kelle poolt," ütles Dnipro elanik Tatjana.

Harkivi elanik Jaroslava rääkis oma sugulastest, kes ei saa Berdjanskist lahkuda, sest neil ei ole raha, et ära sõites Vene kontrollpunktides sõduritele maksta.

"Nad oleks juba ammu sealt lahkunud, neil pole lihtsalt seda raha. Minu sugulased ja nende sõbrad ja tuttavad, kes seal on, nad on kõik Venemaa vastased ja Vene rahva ja Putini vastased ja kogu selle asja vastased. Kõik ootavad Ukraina vägede saabumist," sõnas Jaroslava.

Dnipro elanik Kirill on Ukraina võidus kindel, sest ukrainlastel lihtsalt ei ole muud valikut. "See on meie kodu ja me kaitseme seda, on seal pool, üks miljon sõdurit või kaks, sellel pole enam tähtsust," ütles Kirill.

Mingil hetkel ei jaksa elanikud ka enam karta. Isegi mitte tuumaähvardusi.

"Ma kaotasin töö, olen hinnanud mõned asjad ümber, mõned väärtused,
olen hakanud hindama seda, mis mul on, kahe sõnaga see on kõik. Karta midagi abstraktset ma ei taha, on juba piisavalt igapäevast hirmu, mistõttu, abstraktsed hirmud... hirm on üldse halb asi, ma üldse uudiseid mingi kolm nädalat ei ole enam lugenud," rääkis Dnipro elanik Mihhail.