Tõendusmaterjali kogumine on süstemaatiline ja raske töö, mis ei tohi jätta nii tõsistes kuritegudes mingit kahtlusevarju. Välisilm uuris, kui kaugele on Gruusias jõutud sõjakuritegude uurimisega ja milline on Eesti valmisolek vastavas valdkonnas.

Venemaa alustas sõda Gruusiaga 2008. aasta augustis. Endiselt pole Gruusia kohtusüsteemis mõistetud sõjakurjategijaid süüdi, sest uurimine alles kestab. Kui kriminaalkohtu aluseks oleva Rooma statuudiga liitunud riik teatab, et ei saa uurimist ise läbi viia, sest ei pääse materjalile ligi, siis alustab rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) eeluurimist. Niisamuti jätkub sõjakuritegude uurimine rahvusvahelises kriminaalkohtus - periood, mis on võetud uurimise alla on 1. juuli kuni 10. oktoober 2008. aastal.

"Eeluurimine algas ICC jaoks aastast 2008 augustist, uurimine käib 2016. aasta jaanuarist, ICC avas oma kontori 2017. aastal, mille esindaja olen mina. Sellel aastal rahvusvahelise kriminaalkohtu prokurör esitas avalduse esimese kolme vahistamistaotluse väljastamiseks teatud isikute suhtes," rääkis rahvusvahelise kriminaalkohtu Gruusia büroo juht Kaupo Känd.

Kaupo Känd tõi esile kaks aspekti. Esiteks, sõjal on poliitilise sisu kõrval oluline ka juriidiline pool ehk kas tegemist on sõja või mingi muu operatsiooniga. Teiseks, riigi võimekus juhtunut uurida.

"Kui vaadata Eesti kontekstis, kui meil on aastas umbes 27-30 000 kuritegu ja neid uurib 300 inimest prokuratuuris ja politseis, siis kuritegude hulk sõja korral on tõesti mitu korda suurem, nii oli Gruusias ja on ka Ukrainas. Sel juhul tuleb rääkida sellest, kas meil on juriidiline võimekus ja kas seda on vaja suurendada. Näiteks tunnistuste kogumisega, tõendite kogumisega ja tunnistajatega konflikti korral. Kuidas seda materjali koguda, kuidas seda süstematiseerida ja kasutada ning kuidas seda ka edastada eri kohtutele, nagu rahvusvaheline kriminaalkohus, rahvusvaheline ÜRO kohus Haagis, inimõiguste kohus jne," rääkis Känd.

Eestis juhib sõja- ja inimsusvastaste kuritegude uurimist riigiprokuratuur, kes kaasab uurimisse kaitse- või sõjaväepolitsei. Spetsialistid on olemas ka politseiametis. Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni kinnitusel ulatuvad raskete kuritegude, nagu sõjakuriteod, uurimiskogemused aega, kui tegeleti küüditamise ja nõukogude okupatsiooniga seotud materjaliga.

Sõja või konflikti korral muutub olukord kiiresti. Ukraina peaprokurör Irina Venediktova ütles eelmisel nädalal, et üle 15 000 kuriteoepisoodi on registreeritud, mis kolm kuud kestnud sõja jooksul tähendab 150 juhtu päevas lisaks tavapärasele kuritegude hulgale.

"Eestil on kogemus väga kiiresti menetlustoimingute tegemiseks. See on 2007. aasta aprillirahutustest, kui prokuratuur pidi üle kuulama sadu inimesi paari päeva jooksul, vormistama tuhandeid tõendeid, taotlema kohtult vahistamismääruseid. Teoreetiliselt on see võimekus olemas ja praktikas oleme neid oskuseid proovile panna saanud. Need oskused ei ole kadunud," rääkis Pern.

Oskustega inimesed on endiselt alles ja nad saavad Taavi Perni sõnul inimesi juurde koolitada. Harjutatud on omavahelist koostööd kriisiolukorras. Erikohtu või prokuratuuri loomist ei pea Pern vajalikuks, sest olemasoleva süsteemiga saab juhtumit menetleda.

"Arvan, et Ukraina kogemuste najalt õppimisest on praegu veel liiga vara rääkida, sest nii aktiivne sõjategevus Ukrainas kui ka erinevad kriminaalmenetlused sõjakuritegude uurimiseks on kestnud nii lühikest aega, et mingeid põhjapanevaid järeldusi selle pinnalt teha on väga raske. Aga vestlustes väliskolleegide ja meie esindajatega Euroopas, mõistan, et üks kriitilisemaid küsimusi, millega praegu tuleb tegeleda, on see, et millisel viisil süstematiseerida kõiki neid arvukaid tõendeid, mida eri riikides kogutakse. Millisel viisil teha kättesaadavaks teave eri riikides kogutud tõendite kohta selliselt, et ka teised riigid saaksid aimu, mida ühes või teises riigis on tehtud või millise sündmusega seotult on ühes või teises riigis inimesi üle kuulatud. Sellise keskse andmebaasi osas tunnetatakse Euroopas suurt vajadust," mõtiskles Pern.