"Parlamendid ei ole kohtud, nad on poliitilised organid ehk nende otsuste ja seisukohtade tähendus mingis mõttes erineb näiteks kohtute seisukohtadest. Aga antud juhul ma tõlgendaksin seda ka sellisena, et see on ikkagi katse anda Ukrainale võimalikult selgeim toetus märgiliselt ja samuti selles mõttes sekkuda nendesse sündmustesse. Väike Eesti saab seda ka teha just sellel moel, et kuidas me mingeid asju kutsume," rääkis Mälksoo "Aktuaalses kaameras".

Tema hinnangul oleks ÜRO rahvusvaheline kohus Haagis kõige õigem kogu, kes saab öelda, et Venemaa on Ukrainas toime pannud genotsiidi.

"Me peame tulema tagasi selle sõja algusesse. Need ettekäänded, mida Venemaa kasutas, puudutasid ju väidet, et justkui Ukraina oleks omakorda toime pannud genotsiidi Donbassis. Seda valeväidet Venemaa tegelikult kasutas ja selle tulemusena näiteks Ukraina pöördus ka ÜRO rahvusvahelise kohtu poole Haagis, et kohus ütleks, et sellist asja ei ole olnud. Ja nüüd, täna me räägime juba vastupidi sellest, et Venemaa selle sõjategevuse käigus on ise genotsiidi toime panemas," selgitas Mälksoo.