Kefaali, kes on üks laiemalt levinud merekalu üldse, on meie vetes kohatud harva. Pärnus sattus see kaluri võrku viimati 2007. aasta oktoobris. Eesti kaluritele on tegemist tundmatu kalaliigiga ja kui mõni selline võrku jääb, minnakse kohe kalateadlase Heli Shpilevi jutule.

"Nägime, et mõrra kalakotis on üks huvitav kala. Aga kuna ma just paar nädalat tagasi olin Lindi alt püütud ühe kefaali andnud mereinstituudile üle ja nad olid öelnud mulle, mis kala see on, siis ma teadsin, et see on kefaal jällegi ja tõin selle uurida. Mul kulus 27 aastat, et seda kala oma silmaga elusast peast näha," rääkis kalur Tarmo Luks.

Tänavuse esimese kefaali püüdis Jüri Andresen. Heli Shpilev mõõtis üle ka esmaspäeval Tarmo Luksi toodud kala ja tõdes, et see on eemisest pisut suurem – 42 sentimeetrit pikk ja kaalus üle 600 grammi.

"Kefaal on üldiselt parvekala ja oma tavalistes elupaikades ujub ta tihedates parvedes ja on inimesele huvipakkuv püügiobjekt ja söögikala. Pigem on nad siiski eksikülalised," kirjeldas Shpilev.

Shpilevi jutu järgi pole kefaal meie kaladele kuidagi ohtlik. "Toituvad nad põhiliselt selgrootutest ja salatiks ampsavad peale sobivat vetikat. Ma arvan, et see ei ole midagi katastroofilist meie ökosüsteemi jaoks praegu," sõnas ihtüoloog.

Shpilev ütles, et kui keegi mõne haruldase kala püüab, on nemad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis väga tänulikud, kui sellest ka neile teada antakse. See aitaks teadmisi täiendada ja aru saada, mis Läänemeres toimub ja kes siin elab.