Eestis on olnud juhtumeid, kus kohtutäituri varale on tekitatud suuremat või väiksemat kahju. Alati ei ole tegemist füüsiliste rünnetega, sageli tuleb kokku puutuda solvamise, ähvardamise, alandamisega. Viimastel aastatel on see läinud karmimaks, ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juhatuse liige Arvi Pink.

"Siin on küsimus selles, kuidas riik suudab ennast sellises olukorras kehtestada. Need 35 kohtutäiturit on tegelikult meie õigusriigi üks osa," sõnas Pink.

Pink lisas, et füüsilise vägivalla puhul õiguskaitseorganid reageerivad, aga ähvardamisele ja hirmutamisele pigem mitte.

"Kas suhtutakse nii, et see käib selle tööga kaasas ja seda peetakse normaalsuseks või see tegelikult pole normaalsus. Meie oleme seisukohal, et see ei ole normaalsus," toonitas Arvi Pink. Ta tõi ka näite.

"Kahe lapse ema saab võlgnikult, kes töötab lihunikuna, pildi nugadest ja kasteetidest ning öeldakse, et "Ma kavatsen neid sinu peal kasutada!" Kui me sellega õiguskaitseorganite poole pöördusime, siis sealt tuli vastuseks, et see kuulub meie töö juurde, see ei kujuta reaalset ohtu ja nii edasi."

Politsei soovitab ka ähvardustest igal juhul politseile teada anda. Kui tegemist on vahetu ohuga, siis tuleb patrull kohale kutsuda, aga kirjaliku ähvarduse puhul tuleks see talletada ja politseile edastada, kes siis edasise tegutsemise kohta otsuse teeb, selgitas Ida-Harju jaoskonna menetlustalituse juht Anders Allandi.

"Juhul, kui kuriteokoosseis on, siis võtame selle menetluse. Ähvarduse puhul on siiski väga oluline, et nii-öelda kolmas inimene olukorrale objektiivse pilgu peale viskaks ja aru saaks, kui tõsiseltvõetav see ähvardus on ja kas on karta, et see viiakse päriselt ellu. Kohtutäituri töö on ju mõnevõrra konfliktne: kui asutakse tavainimeselt võlga sisse nõudma, tekitab see temas pingeid ja tihtipeale võivad tulla sealt mingisugused emotsionaalsed väljaütlemised, mida inimene ei pruugi päriselt nii mõelda," rääkis Allandi.

Koda märgib muu hulgas oma pöördumises, et kohtutäiturid seisavad tänapäeval silmitsi ka niinimetatud suveräänidega, kelle meelest on valitsus ja muud institutsioonid "pahatahtlik eliit", kes haub kodanike vastast vandenõu. Suveräänide meelest pole seetõttu vaja seadusi, eeskirju ega ka kohtu otsuseid täita. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda toonitas, et sellele tuleb tähelepanu pöörata ja piir panna.

"Kohtutäiturid teostavad avalikku võimu, see on riigivõim. Kui meil on lubatud kohtutäituritega käituda nii, nagu praegu aeg-ajalt käitutakse, siis tegelikult tekib võlgnikel ja ka kodanikel üldisemalt arusaam, et see ongi lubatud. See omakorda lammutab kogu meie õigusriigi alustalasid ja lõppude-lõpuks kogu meie riiki," lausus Pink.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda on teinud ka justiits- ja digiministrile ettepaneku arutada võimalusi ohtlike olukordade ennetamiseks või maandamiseks. See kohtumine ei ole veel toimunud, aga minister Liisa-Ly Pakosta märkis kirjalikus vastuses, et on valmis koos arutama, kuidas edasi.