"Järgmise aasta riigieelarve sisaldab meid ümbritsevast keskkonnast tulenevaid uusi majandus- ja eelarvepoliitilisi meetmeid, kuid maksutuludest kõikide nende kulutuste katmiseks ei piisa," ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu.

Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

Riigieelarve järgi kasvab riigi võlakoormus tuleval aastal 19,8 protsendini SKP-st. Valitsussektori võlg suureneb 2023. aastal 780 miljoni euro võrra 7,65 miljardi euroni.

Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju tunamullu koroonakriisiga toimetulekuks peale 18-aastast vaheaega 1,5 miljardit eurot.

Varem on investorite huvi Eesti võlakirjade vastu olnud suur, kuid turg on ebakindel.

"Meie kasuks räägib see, et Eestil on tugev eelarvedistsipliin, madal võlatase, lisaks stabiilne ja hästi kapitaliseeritud pangandussektor, mis väljenduvad kõrges krediidireitingus. Riskid on seotud laiemalt julgeolekuolukorraga Euroopas ning arenenud riikides levinud nõrkusega, milleks peetakse vananevat ühiskonda ja kahanevat rahvaarvu," ütles Kirsipuu.

Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Goldman Sachs ja Societe Generale. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil.