Ukraina tunnustab edaspidi Eestis omandatud üldharidust
Ukraina leppis Balti riikide, Tšehhi ja Poolaga kokku, et tunnistab edaspidi neis riikides antud haridust. Praegu õpivad sajad sõjapõgenikud korraga kahes koolis, et kodumaale naastes mitte jääda klassikursust kordama.
Pole ainult Eesti mure, et paljud sõjapõgenikest lapsed ei käi koolis. Näiteks Poolas pole iga viies sõjapõgenik koolipinki jõudnud, Eestis on võib selliseid lapsi olla kuni 3000.
"Lapsevanemad kardavad, et kui nad lülituvad Eesti haridussüsteemi, siis lülitatakse nad välja Ukraina omast ja pärast tagasi minnes peavad nad alustama kas otsast või vähemalt nende õpinguid ei tunnustata," sõnas haridusminister Tõnis Lukas. "Nüüd kui inimesed õpivad Eestis ka vaid mõned kuud või aasta, siis nad võivad täiesti julgesti Ukrainasse tagasi minna ja nende vahepealseid õpinguid arvestatakse seal koolihariduses edasi liikumisel," sõnas Lukas.
Lukase sõnul on põhimõtteline kokkulepe olemas ja lähima kuu jooksul peaks Ukraina juriidilised detailid paika saama. Ukraina otsus tunnustada Eesti koolitükke peaks aitama ka neid, kes praegu õpivad kahes koolis korraga.
Natalja sõnul tema last eilne otsus ei aita, sest kevadel viienda klassi lõpetanud tütar Tanja pidi sügisel hoolimata heast tunnistusest klassi kordama, kuna 11-aastane tütar määrati taas viiendasse klassi. "Kui meile antakse dokument, et käisime Eestis viiendas klassis, siis me ei saa koju tagasi minnes jätkata õpinguid seitsmendas klassis, sest kuues klass jäi vahele," ütles Natalja.
Nii teeb tütar peale koolitunde Ukraina kuuenda klassi ülesandeid, et eakaaslastest mitte maha jääda. Natalja tütre olukorra teeb keerulisemaks tõik, et Tanja oli viimane lend, kes läks kooli kuueaastaselt ja kelle koolitee on 11. aastat pikk, nüüd minnakse Ukrainas kooli seitsmeaastaselt ja õpitakse 12 aastat.
Lilleküla kooli viienda klassi õpilane ütles, et ta ei jõua täismahus õppida nii siin kui ka seal. "Kui me lähme Ukrainasse tagasi ja kooli ei tee, siis tuleb õppida 13 aastat. Kaks aastat viiendas klassis ja kokku 13 aastat," sõnas Tanja.
Natalja peaks mõistlikuks, kui lapsi klassidesse määrates ei lähtutaks mitte ainult vanusest, vaid teadmistest. "Kui oleks sõltumatu komisjon, kes hindaks mu lapse võimeid ja ütleks, et vabandust, ta ikkagi ei vasta selle klassi nõuetele, kuhu te soovite teda panna, see oleks õiglasem," ütles Natalja.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK