Tallinna munitsipaalkoolides õpib tänase seisuga 2050 Ukraina sõjapagulast, lasteaedades on natuke üle 800 lapse. Kui ruumi koolides veel pisut on, siis õpetajaid mitte.

"See number on päris muljetavaldav. Me oleme 3000 lapse juures, kellele Tallinn on võimaldanud haridust. Meil on ka jätkuvalt vabu kohti. Meil on umbes 460 vaba kohta, küll aga oleme jõudmas oma ressursi piirile. Esiteks sellepärast, et ei ole pedagooge, õpetajad töötavad ülekoormusega," selgitas Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu.

Enamikus koolidest on sõjapõgenikud integreeritud tavaklassidesse, üheksas Tallinna koolis on avatud eraldi Ukraina klassid. Kolm sellist on avanud Lasnamäe gümnaasium, mis näeb päästerõngana moodulhoonet, kuhu õpilasi mahutada.

"Eraldi Ukraina klassid on väga suur väljakutse kooli jaoks, sest esmatähtis on sotsialiseerimine. /.../ Kõige kriitilisem ressurss praegu ei ole ruumid, vaid õpetajad. Õpetajaid ei ole, mistõttu me oleme väga kriitilises olukorras. Koolikohti meie piirkonnas, Lasnamäel sisuliselt ei ole enam," rääkis Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante.

Kõige suurema koormuse all on 6. kuni 8. klasside õpetajad, sest ainete mahu ja kvaliteedi erinevus võrreldes Ukraina haridusega on selles kooliastmes kõige teravam.

"Mida vanemas klassis on, seda raskem on ka õpetajal. See tähendab seda, et õpetaja näeb rohkem vaeva ka materjalide ettevalmistamisega, vajadusel tõlkimisega. Kindlasti ka õpetajate koormus on pisut suurem," tõdes Tallinna saksa gümnaasiumi direktor Maive Merkulova.

Järgmisest aastast vaeb Tallinna haridusamet plaani, kuidas pagulasõpilaste koormusega hakkama saada.

"Uuest aastast peame hakkama mõtlema, kas me pakume kohanemisprogrammi lastele. Me oleme andnud signaali nii ministeeriumile kui ka riigile, et Tallinnast võiks ümber paigutada teistesse omavalitsustesse sõjapõgenikke. /.../ Kohanemisprogrammide avamine võib-olla uuest aastast annab meile võimaluse ka integreerida rohkem Ukraina õpetajaid," rääkis Rundu.