"See on võimalus majanduse ümber korraldamiseks jätkusuutlikumatel alustel, uute investeeringute soodustamiseks ning ettevõtete konkurentsivõimete tõstmiseks," ütles peaminister Kaja Kallas kava väljakuulutamise järgsel pressikonverentsil.

Eesti on seadnud eesmärgiks lõpetada põlevkivist elektri tootmine 2035. aastaks, lõpetada järk-järgult põlevkivi kasutamine energiatootmises 2040. aastaks ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 

EL-i õiglase ülemineku fondist rahastatava õiglase ülemineku territoriaalse kava aitab riigil leevendada ülemineku sotsiaalset, keskkonnaalast ja kogukondlikku mõju ning tagab, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele oleks võimalikult õiglane, öeldakse komisjoni edastatud pressiteates.

"Kliimaneutraalsusele üleminekul on Eesti võtnud kohustuse põlevkivist energiatootmine järk-järgult lõpetada. Sellel on suur mõju Ida-Virumaa majandusele ja inimestele. Õiglase ülemineku kava aitab Eestil täita oma eesmärke õiglasel ja kaasaval viisil," ütles esmaspäeval Narvas käinud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kava lubab Ida-Virumaale uusi investeeringud

Kava näeb ette investeeringuid mahajäetud ja saastatud tööstusalade taastamiseks, päikese-, tuule- ja hüdroenergiasse ning taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõttu, samuti taastuvenergial põhinevate küttelahenduste väljatöötamist.

Toetuse abil peaks Eesti looma Ida-Virumaal uue ringmajandusel põhineva ettevõtluskeskkonna, mis koostöös kohalike haridus- ja teadusasutustega toetab teadus- ja arendustegevust.

Kava aitab leevendada ülemineku sotsiaalset mõju

Kava kohaselt antakse ümberõpet umbes 11 000 Ida-Virumaal peamiselt põlevkivitööstuses tegutsevale töötajale ja pakutakse neile võimalusi minna tööle uutesse, keskkonnasäästlikult tegutsevatesse ettevõtetesse.  

Lisaks toetatakse ja parandatakse õiglase ülemineku fondist sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, luues piirkonnas sidusa ja kergesti juurdepääsetava teenuste võrgustiku.

Kava kohaselt peaks selle elluviimisel tekkima Ida-Virumaale 1100 uut töökohta, regiooni tulema 170 miljonit eurot täiendavaid erainvesteeringuid ning taastatama 60 ha maad, mida saab kasutada haljasaladeks, majandustegevuseks või muul otstarbel.  

Ida-Virumaal põlevkivisektoris tegutsevad ettevõtted tekitavad üle 50 protsendi Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest.

Enefit Power saab toetust Narva kaugkütte lahtisidumiseks põlevkivist. Enefiti uus keemiatehas toetust ei saa, kuna kasutab algselt toormena põlevkivi.

"Loomulikult siin on päris palju sektoreid, kes sellest kindlasti võidavad rohkem kui meie, aga vaatamata sellele oleme me tulemusega rahul. Tähtis on see, et see raha hakkaks liikuma ja kindlasti me leiame endale midagi sobivat ka sealt," ütles Enefit Poweri juht Andres Vainola.

Sillamäe ettevõte Silmet kavatseb õiglase ülemineku raames ehitada Narva magnetite tehase.

"Tehast selle eest ei saa, aga see on selline sümboolne kiirendi, mis annab aktsionäridele märku, et kohalik regioon, kohalikud võimud on huvitatud sellest, et siin tootmine areneks," ütles NPM Silmet juhatuse liige Raivo Vasnu.

Fond on mõeldud enim ohustatud regioonidele

Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist toetatakse territooriume, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kõige rohkem mõjutab. Need territooriumid on kindlaks määratud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades pärast dialoogi Euroopa Komisjoniga 2021.–2027. aasta partnerluslepingute ja nendega seotud programmide üle peetavatel läbirääkimistel.

Koostöös kohalike partneritega koostatud õiglase ülemineku territoriaalsetes tegevuskavadeson esitatud iga piirkonna probleemid ning arenguvajadused ja -eesmärgid, mis tuleb täita 2030. aastaks. Ühtlasi on neis määratud kindlaks kavandatud tegevuste liigid koos konkreetsete juhtimismehhanismidega.