Ministeerium uurib Poola tuumajaama võimalikke mõjusid Eesti keskkonnale

Keskkonnauuringute piirkond Lubiatowo-Kopalino territooriumil.
Keskkonnauuringute piirkond Lubiatowo-Kopalino territooriumil. Autor/allikas: Poola tuumajaama keskkonnamõjude hindamise aruande kokkuvõte

Keskkonnaministeerium peab detsembri keskpaigaks kujundama seisukoha, kas kuni 3750 MWe võimsusega tuumaelektrijaama rajamine Poolasse mõjutab Eesti keskkonda ning on ohutu ka võimaliku õnnetusjuhtumi korral.

Poola plaanib tuumaelektrijaama rajada nii selleks, et alandada elektrihindu ja tagada energiavarustuskindlust, kui ka keskkonnahoiu kaalutlusel. Jaama piiriülest keskkonnamõju uurima hakates teavitas Poola kõiki võimalikust jaamast tuhande kilomeetri raadiusse jäävaid riike, mille hulgas on ka Eesti.

Poola esimene tuumaelektrijaam võimsusega 3750 MWe ehitatakse kas Choczewo või Gniewino ja Krokowa omavalitsusüksuste territooriumile.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski rääkis ERR-ile, et Eestit teavitati plaanist 2015. aastal ja riik avaldas soovi osaleda projekti piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses. Nüüdseks on Poola andnud teada, et arendajal on valminud tuumaelektrijaama projekti keskkonnamõjude hindamise aruanne.

"Seisukoha kujundamisel keskendub keskkonnaministeerium eelkõige kaugmõjule ehk kas ja millist olulist piiriülest keskkonnamõju võib kavandatav tuumajaam Eestile avaldada. Sealhulgas tuleb vaadata ohutuse aspekte, seda nii tavaolukorras kui võimaliku õnnetusjuhtumi korral," lausus Persidski.

Tänavu mais Poolas valminud keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt satub tuumajaama käitamise etappide ajal õhku heitmeid kaitsehoonest ja väikses koguses ka turbiinihoonest. Tegu on eelkõige kõige lenduvamate radioaktiivsete ainetega gaasilisel kujul või aerosoolina, mis tekivad tuumareaktoris või selle jahutusahelas. Aruandes rõhutatakse, et need ained ei tekita kiirgusohtu elanikkonnale ega tehase personalile.

Tõsise tuumaavarii oht, kus reaktori südamik laguneb ja sulab, on dokumendi kohaselt selle põlvkonna tuumaelektrijaamas väiksem kui üks miljoni aasta jooksul ja muu suurõnnetuse tõenäosus väiksem kui üks 10 miljoni aasta jooksul.

Kui suurõnnetus peaks siiski juhtuma, siis oleksid analüüsi põhjal isegi jaamale kõige lähemal asuvates linnades efektiivdoosid madalad ehk väiksemad kui Poola keskmine taustkiirgus. Õnnetuse tagajärjel saadud eluaegsed doosid ei ületaks tuumajaama käitusetappide aastaseid piirnorme.

Keskkonnauuringud, mis tuumaelektrijaama rajamiseks on tehtud, on enneolematult suured ja neis osales üle 40 uurimisrühma ja töövõtja kogu Poolast.

Võimalike piirüleste keskkonnamõjude peatükis uuriti, mis juhtuks, kui õnnetusjuhtumi korral liiguks saastunud pilv vaadeldava riigi piirini võimalikult lühikese ajaga ja äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Simulatsioonide kohaselt olid maksimaalsed doosimäärad naaberriikides vähemalt suurusjärgu võrra madalamad kui keskmine taustkiirgus Poolas.

"See tähendab, et hädaolukorra lahendamise planeerimisel aluseks
võetud suurõnnetus ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele objektist
kaugel asuvates piirkondades, eriti Poolaga vahetult piirnevates
riikides, ning Poola tuumaelektrijaama piiriülene mõju on tähtsusetu," seisab aruande kokkuvõttes.

Praegu on seda tüüpi töötavaid reaktoreid maailmas 440.

Eesti keskkonnaministeerium pani aruande materjalid avalikule väljapanekule ja nende kohta saavad kõik soovijad novembri lõpuni märkusi või ettepanekuid esitada. Laekuva tagasiside koondab ministeerium kokku ja peab selle Poolale esitama detsembri keskpaigaks.

Poola eesmärk on toota 2040. aastaks 16 protsenti elektrist tuumaelektrijaamades.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: