"Ukrainast räägitakse palju. Inimesed teavad, mis toimub. Aga vahevalimiste kontekstis see ei ole teema. Ukraina pole võrreldav 1962. aasta Kuuba raketikriisiga, mis juhtus kaks-kolm nädalat enne vahevalimisi. See ei ole võrreldav 2002. aasta vahevalimistega, kui oli Afganistanis sõda, USA sõdurid said surma. Kuna otseselt see USA sõdureid ei puuduta, siis see ei ole teema," rääkis Kallakas.

Tema sõnul on aga Washingtonis väga paljudel hoonetel Ukraina lipp ning ameeriklased väljendavad oma toetust Ukrainale. Ta selgitas, et ka viimaste küsitluste järgi toetab 70 protsenti ameeriklastest Ukrainale relvaabi andmist ning see toetus on parteideülene.

USA rahvusvaheline tegevus üldiselt ei ole samuti vahevalimistel kõne all.

"Nende valimiste kontekstis väga vähe. Ei valita ju vägede ülemjuhatajat. Kongressil, nii senatil kui ka esindajatekojal puuduvad sellised välispoliitilised hoovad peale raha eraldamise ja teatud ametikohtade nimetamise. Seetõttu neil valimistel pole välispoliitika kindlasti teema kahjuks või õnneks," ütles Kallakas.

Isegi Hiina mõju kasv maailmas läheb valimiste kontekstis ameeriklastest mööda.

"Välispoliitika ei ole inimeste TOP 3 mure. TOP 3 mured on kindlasti inflatsioon, üldine ostukorvi maksumus, kuritegevus, laenumaksed, mis suurenevad ja on pea kahekordistunud paari aastaga. Need on need, mis panevad inimesed ühele või teisele poole kalduma valimistel," selgitas diplomaat.

Kallakas rääkis, et USA tavainimestele on tähtsal kohal kütusehinna tõus ja see võib mõjutada nende otsuseid valimistel.

"Olulisim on võib-olla kütusehinnad, mida ameeriklased näevad iga päev, sõites tööle ja koju. Võrreldes teiste teemadega on see üks selline indikaator, mida nad näevad iga päev mitu korda. USA-s ollakse praegu kütuse keskmise hinna poolest ikka ligi 30 protsenti kõrgemal kui enne koroonaaega, mis nende jaoks oli justkui normaalne. /.../ On selline korrelatsioon, mis võib-olla ei ole otseselt põhjuslik, aga kui bensiinihind tõuseb, siis presidendi populaarsus langeb," rääkis Kallakas.

Saabuvatel kongressi vahevalimistel on tõenäoline, et demokraadid kaotavad esindajatekojas enamuse vabariiklastele. Kallakase sõnul on senati tulemusi keerulisem ennustada.

Milliseks kujuneb president Joe Bideni koostöö kongressiga, kui seal võidavad vabariiklased, on Kallakase sõnul praegu samuti keeruline prognoosida. Varasemad presidendid on näidanud erinevaid meetodeid.

"Kui Bill Clinton (demokraat) 1993. aastal väga vasakpoolse presidendikandidaadina valimised võitis ja järgmisel aastal sai vahevalimistel hävitava kaotuse – kaotas esindajatekojas ligi 50, senatis kaheksa kohta –, siis Clinton muutus mõõdukaks ja sai väga hästi hakkama vabariiklastega kongressis. Barack Obama (demokraat), kes arvati, et muutub samuti mõõdukaks pärast kongressi kaotamist, muutus hoopis ideoloogilisemaks ja hakkas presidendi korraldustega hoopis eelnõusid ja oma poliitikat läbi suruma ja ignoreeris vabariiklasi. Donald Trump (vabariiklane) jätkas sama poliitikat," kirjeldas Kallakas.

"Nüüd on küsimus, mida Joe Biden (demokraat) teeb. Biden, kellel on aastakümnete pikkune kongressi, senati kogemus, oma natuurilt kindlasti sooviks otsida kompromisse, leida ühist pinda vabariiklastega, aga nüüd on küsimus selles, kes ta ümber on, kas ideoloogilisemad või soovivad nad samamoodi midagi ära teha. Oluline on, mida teevad demokraatide vasakpoolne või progressiivne leer, sest nemad kindlasti pole rahul sellega, kui Biden muutuks n-ö mõõdukaks presidendiks," lisas ta.