Venemaa eelmise esmaspäeva raketirünnak Kiievile ja teistele suurematele linnadele meenutas paljudele šokki, mis valdas täiemahulise sõja esimestel päevadel. Tavalistest inimestest, kes jalutavad läbi linna kooli, tööle või arsti juurde, said juhuslikult tiibraketirünnaku sihtmärgid.

Olenemata sellest, millised olid Venemaa eesmärgid, saavutasid nad taaskord vastupidise tulemuse.

"Venemaa viimane rünnak Ukraina linnade vastu tappis ja vigastas taaskord süütuid tsiviilelanikke ning võttis sihikule sihtmärgid, millel pole sõjalist otstarvet. Venemaa hiljutised rünnakud on ainult tugevdanud Ukraina inimesi ja veel enam ühendanud hea tahte riike kõikidest maailma regioonidest," kommenteeris USA kaitseminister Lloyd Austin.

Saksamaa ja USA teatasid NATO kaitseministrite kohtumisel, et annavad juba lähiajal Ukrainale IRIS-T ja NASAMS õhutõrjesüsteeme ning britid ja prantslased moona, mida neis kasutada. Pole kahtlust, et ka käesoleva nädala esmaspäeva hommikul Kiievis kasutatud Iraani droonide allatulistamine on neile relvasüsteemidele käkitegu. Samuti saab Ukraina veel omajagu HIMARS mitmikraketiheitjaid ning kõike muud, mida sõjapidamiseks vaja läheb.

Ukraina kaitsminister Oleksii Reznikov lubas, et tänu sellele on nemad valmis oma riiki edasi kaitsma ja vabastama.

"Ukraina poolt me saime selge kinnituse, et kui ilm kannatab ja ei ole mingisuguseid muid takistusi, siis nemad jätkavad vastutegevust. Siin on loomulikult NATO riikide toetus Ukrainale olemas, et nad saaksid oma territooriumit vabastada. Ma arvan, et need kaks sõnumit, et Ukrainat aidatakse, kuniks vaja, ja Ukraina ise jätkab neid pealetunge liitlaste saadetud abiga ongi olulised sõnumid, mis siit eile ja täna välja tulid," ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.

Viimase pooleteise kuu jooksul on Ukrainal õnnestunud kolm suuremat pealetungi Harkivi, Donetski ja Hersoni oblastites. Reedel kirjutas Financial Times ekspertidele tuginedes, et lähiajal võiks eeldada järjekordseid edusamme Hersoni suunal.

Seda, mis tegelikult juhtuma hakkab, on üsna raske ennustada ka Ukraina ühel informeeritumal ajakirjanikul.

"Probleem on selles, et meil Ukrainas, kes jälgivad situatsiooni väga lähedalt, ja ka rahvusvahelistel vaatlejatel, kelle arvamusi usaldame, on väga keeruline näha, kui palju jõudu ja ründevõimekust Ukrainal on igal ajahetkel. Keegi meist ei tea kindlalt, kui tugev on Ukraina ründevõimekus, et edasi liikuda. Seepärast üllatusime Harkivi pealetungi või Hersoni sündmuste üle. Meil olid kahtlused, kas Ukraina on selleks suuteline. Meie ootused olid väga madalad. Praegusel hetkel on meil üsna sarnane küsimus: kas meil on pealetungiks piisavalt jõudu? Üritame endiselt saada võimalikult palju sissevaateid sellesse, mis toimub, sest meil on selleks vajalikke viise. Ma arvan, et on turvaline ja aus väita, et Ukraina ei ole ilmselt oma ründepotentsiaali ammendanud," rääkis Kyiv Independenti ajakirjanik Illja Ponomarenko.

Aga millised võiksid ikkagi olla lähemate nädalate võidud Ukraina jaoks? Ponomarenko pakub välja kaks piirkonda, kust edusamme oodata tasuks.

"Peaksime ootama rohkem rünnakuid ja huvitavaid operatsioone Hersoni ja Zaporižžja aladel, sest mitmed hääled ka Venemaalt kinnitavad, et Ukraina väed koondavad palju jõudu sinna regioonidesse. Samuti näeme lähinädalatel ilmselt midagi juhtumas Luhanski oblastis, mis saavutatakse Hersoni ja Lõmani lahingute tulemusena. On loogiline eeldada, et järgmine samm Ukraina armee jaoks on võit Svatove linnas Luhanski oblastis, mis on väga oluline Venemaa ühenduskeskus. Kui see juhtub, siis ilmselt umbes üks kolmandik Luhanski oblastist suudetakse vabastada Venemaa alt," rääkis Ponomarenko.