Isamaad esindav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan kritiseeris EKRE esimehe Martin Helme esitletud plaani müüa inimestele elektrit hinnaga kolm senti KWh eest.

"See muinasjutt on ju väga lihtsalt tükkideks lastav. Kui me vaatame neid andmeid, mis on Eesti Energia ametlikult esitanud ja mida on konkurentsiamet ametlikult kontrollinud ja seal me näeme, et juba kütusekulu on üle kolme sendi, tegevuskulud on siin 1,4 senti ja tegelikult ilma igasuguste keskkonnatasudeta ja kui sa räägid, et põlevkivi keskkonnatasu on sees, siis see on 0,4 senti. Kõik muud asjad on tööjõukulud," kommenteeris Järvan.

"Jah, see kolm senti on tehtav, lihtsalt see maksab ligi 700 miljonit, mis loomulikult  tähendab maksutõuse," lisas ta.

EKRE esimees Martin Helme rõhutas, et ilma regulatiivsete kuludeta on see võimalik. "Eesti Energia müüs aastal 2020 elektrit keskmise hinnaga 3,4 senti ja oli 20 miljoniga kasumis. Nii et kui keegi tuleb mulle rääkima, et pole võimalik, siis numbrid ei valeta," sõnas Helme.

Endine majandus- ja taristuminister, keskerakondlane Taavi Aas ütles, et Isamaa eestveetud universaalteenus ei ole käima läinud. "Väga paljud kõhklevad selles. Selle kõige probleem on see, et see ei anna ju inimestele kindlust. Me teame oktoobri hinda, aga kas minister teab täna, mis hind on universaalteenusel novembris," küsis Aas.

Järvan vastas Aasale, et universaalteenuse hind novembris on 154 eurot MWh. "Konkurentsiamet tegi oma tööd väga professionaalselt, Eesti Energia tahtis oma kasumit suurendada, aga seal tegelikult puudub alus selleks," ütles ta kommentaariks juurde.

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ütles omalt poolt, et kolmesendine elekter ei ole kahjuks nii lihtne.

"Energiaturul on keerulised ajad, volatiilsus, turbulentsus. Üheltpoolt loomulikult geopoliitiliste riskide tõttu, aga teiselt poolt sellepärast, et just viimase kümnendi jooksul me ei ole teinud vajalikke investeeringuid taastuvenergiasse selleks, et odavamat elektrit täna saada. Praegusel tunnil Eestis on energia tootmine konkurentsitult kõige keskkonda saastavam. Ja sellest tulenevalt meie see CO2 komponent elektri tootmises on kõige suurem. Loomulikult lühiajalises perspektiivis ei oleks küsimust, et me oleks valmis ka seda CO2 komponenti muutma, aga paraku meil ei ole liitlasi Euroopa Liidus selles kontekstis, peale Poola, kellel on samamoodi jäänud õigel ajal vajalikud investeeringud  tegemata," lausus Ossinovski.

"Nüüd on küsimus, kas me täna siin arutame seda jama, millest räägib Helme, mis tegelikult ei ole tehtav, ilma et me läheksime Euroopa Liidust ära või me jääksime seal täiesti üksi. Või me võtame nüüd selle otsuse vastu, et lühiajaliselt toetame tarbijaid ja samal ajal teeme need vajalikud otsused ära selleks, et lähimatel aastatel kiiresti tulla järele, mis puudutab meretuuleparke, maismaatuuleparke ja tagada selle kümnendi lõpuks normaalne, keskkonnasõbralik ja odav, varustuskindel elekter," ütles Ossinovski.

Samuti majandusministri ametit pidanud, Reformierakonna liige Kristen Michal ütles, et lähiaastatel tehakse olulised sammud selleks, et taastuvenergial põhinevad elektrijaamad oleks võimalik Eestisse rajada, vabastades selleks nii mere kui ka maismaa alad.

Taavi Aas rääkis Keskerakonna tasuta elektri plaanist. "See ei lähe sugugi mitte väga palju maksma, sest väga palju on neid tarbijaid, kes ei tarbi mitte üle selle poole kuu keskmise. Sellega saaks riik kindlasti hakkama. Ja sellega antaks inimestele kindlus, et minimaalses ulatuses on vajalik elekter inimestele kodudes tagatud," ütles ta.

Helme märkis, et jutt sellest, et CO2 komponendi kaotamise tõttu tuleb Euroopa Liidust välja astuda, on täielik jama.

"Tänaseks päevaks on seda regulatsiooni väga palju muudetud. Euroopa Komisjon on öelnud kõigile, et tehke CO2 rahaga mis tahate, et aidata praeguses energiakriisis ettevõtjaid ja inimesi. Peaaegu kõik teised riigid Euroopas, välja arvatud Eesti ja Taani, kasutavad CO2 raha, et neid kompensatsioonimehhanisme teha. Tulla rääkima, et see ei ole võimalik lihtsalt ei vasta tõele. Ja Euroopa Liidust ei pea lahkuma," sõnas Helme.

Helmele vastas Ossinovski. "Kas me oleme vastu sellele, et elekter oleks odavam? Ei ole vastu, aga selleks, et elekter oleks taas keskmisel hinnal, mis ta oli eelmisel kümnendil, selleks on vaja täna teha tarku pikaajalisi otsuseid, mitte tegeleda populismiga."

Järvan rõhutas, et Eesti energeetika portfelli peab jääma põlevkivi ning kuna aastaks 2030 hakkab Eesti võimsusi energiaplokkide amortiseerumise näol kaotama, siis pakkus ta välja uue Auvere põlevkivielektrijaama ehitamise. Seda tuleks tema sõnul teha renoveerides vanu energiaplokke. "See on kõige kiirem viis, kuidas me tekitame siia uut juhitavat võimsust. Roheenergeetikat ei saa teha ilma juhitava võimsuseta," sõnas Järvan.

Ossinovski sõnul aga uutesse põlevkivivõimsustesse investeerima ei peaks. "Seesama miljard, mis sinna  tõenäoliselt tuleks investeerida, tuleb maksumaksja taskust, nagu tuli ka eelmise Auvere jaama ehituseks kulunud raha. Kui me oleksime selle raha investeerinud taastuvenergiasse, siis oleksime täna olukorras, kus meie elektri hind on selline, nagu ta on soomlastel ja rootslastel," rääkis Ossinovski.

Michal märkis, et taastuvenergial põhinevaid elektrijaamu saaks rajada palju kiiremini. "Ma ei usu, et tuuleparke ja rohelist võimsust peaks rajama kümnendi. Ma väidan, et kiirema tegutsemisega on see kaks, kolm, neli aastat," sõnas Michal.

Tuumajaama ehitamise poolt olid saates kõik osalejad peale Jevgeni Ossinovski.