Laupäeval matkasid noored Laeksaare rabas asuvale Kollassaare soosaarele, sealt edasi teistele rabasaartele, et leida loodusest märke metsavendade tegutsemisest ja õppida rasketes oludes toime tulema.

Ühelt rabasaarelt leitigi inimtegevuse jälgi. Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Peeter Kaasik leiab, et tegemist võib olla Erna salga peatuskohaga 1941. aastal.

"Täpsema vastuse saab võib-olla siis, kui labidas maasse lüüa ja võib-olla mõne leiu põhjal saaks midagi järeldada. Aga on tunda, et see on inimtekkeline koht ja üsna loogiline koht, sest üks Erna salga peatuskohti võis seal olla tõepoolest," rääkis Kaasik.

Inimasustusest eemal rabasaared pakkusid metsavendadele ikka varju ja eluaset.

Mitu koolinoort kinnitasid, et metsavendluse teema pole neile sugugi võõras.

"Mida ma rohkem teada sain, on vast sellest elust-olust laiemalt. Ja näiteks kui palju või kui olulist rolli mängisid naised metsavendluses ja metsavendade elus," rääkis Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Ats-Artur Ploomipuu.

Metsavend oli ka Kadrioru Saksa gümnaasiumi 11. klassi õpilase Elise Kaevu vanaisa, kellele määrati üle 25 aasta vangistust ja saadeti Venemaale. Koju tagasi jõudis ta kiiremini kui julges loota. Nüüd elab Elise peres legend õnne toovast ämblikust.

"Minu isa rääkis, et tema isa ehk minu vanaisa olevat olnud Venemaa vangilaagris. Ja just samal hetkel, kui ämblik laskus tema pea kohale oma niidiga, tuli vangivalvur sisse ja ütles, et härra, te olete vaba. Ja niimoodi on meil siis perekonnas austus ämblike vastu püsinud, et mitte neid tappa õnne sümbolina," selgitas ta.

Esimene metsavendluse laager toimub Eesti Mälu Instituudi, Eesti Sõjamuuseumi - Kindral Laidoneri Muuseumi ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu koostöös.