ERR Brüsselis: EL-is pole kellakeeramise lõpetamises endiselt üksmeelt näha

Kell
Kell Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi Euroopa Liidus toimus juba neli aastat tagasi rahvaküsitlus kellakeeramise kohta, ei ole riigid selle jätkamise või lõpetamise kohta otsust teinud.

Kui eelmine kord oli Euroopas energiakriis 1970. aastatel, siis otsustasid mitmed riigid seada sisse kellakeeramise, millest pärast esimest maailmasõda suuresti loobutud oldi. Toonane põhjendus oli soov säästa energiat valgustuselt.

2018. aastal korraldas Euroopa Liit rahvaküsitluse, millele vastas 4,6 miljonit elanikku. Ülekaalukalt võitis soov kellakeeramine lõpetada. 2019. aastal hääletas selle poolt ka Euroopa Parlament. Seejärel läks küsimus Euroopa Liidu nõukogu kätte, mille eesistuja oli toona Soome. Nõukogu leidis, et sellele otsusele on vaja mõjuanalüüsi, mille peaks tegema Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjoni kõneisik Adalbert Jahnz ütles sel nädalal, et probleemi peab lahendama ikkagi nõukogu. Nii see küsimus ongi käinud käest kätte juba neli aastat.

Seejuures nendib ka komisjon, et tegelikult pole antud asjas energiasääst esikohal, sest selle kohta leiab väga palju erinevaid uuringuid.

"Energiasäästu küsimus oli midagi, mille kohta me 2018. aastal ettepanekut tehes väga põhjalikult uurisime. Jõudsime järeldusele, et mõju energiasäästule on üsna väike ja selle olemasolu pole päris kindel, sest uuringud näitavad erinevaid tulemusi. On ka erinevusi sõltuvalt geograafilisest asukohast," rääkis Jahnz.

"Kui valgustusest rääkida, siis mida energiaefektiivsemaks valgustid muutuvad, seda väiksemaks muutub võimalik energiasääst. Aga see pole ainus energiasäästu küsimus, sest sellest sõltuvad ka küte ja vabaaja tegevused. Nii et seda kõike peaks vaatama tervikuna," sõnas Jahnz.

Ehk teisisõnu – mida enam kasutatakse säästupirne või LED-lampe, seda väiksem on energiasääst valgustuselt. Seetõttu taandubki küsimus sellele, mida eurooplased siis tahavad ja üheskoos kokku lepivad.

Maailmas on näiteid nii riikidest, kus kella keeratakse, kus sellest on loobutud kui ka riikidest, kus seda pole kunagi tehtud. Viimased on peamiselt ekvaatorilähedased riigid, kus päeva pikkus eriti ei muutu. Näiteks Austraalias, USA-s, Kanadas ja Mehhikos on see reguleeritud erinevalt isegi riigis sees.

Aga selle jaoks, et kellakeeramises ühisele otsusele jõuda, peaks see Euroopa Liidus teemana üles kerkima tihedamini kui kaks korda aastas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: