Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laasteri sõnul on Euroopa siseturu toimimiseks vajalik, et otsus tehtaks Euroopas ühtselt. Vastasel juhul tekib nii-öelda lapiteki efekt, kus mõned riigid jäävad vööndiaega ja teised lähevad iga-aastaselt üle suveajale. Ehk kui Eesti sooviks sügisest jääda suveaega, siis ei ole sellist otsust riigina üksinda võimalik langetada.

Viimati peeti kellakeeramise lõpetamise osas pikemaid arutelusid 2018. aastal. 2019. aastal toetas ka Euroopa Parlament ülekaalukalt kellakeeramise lõpetamist 2021. aastast.

Kellakeeramise lõpetamine takerdus toona Euroopa ülestesse läbirääkimistesse, kuna kõik riigid peavad otsustama, kas soovitakse jääda talve või suveaega. Eesti on eelistanud varianti jääda suveaega, seda on soovinud ka Läti ja Leedu. Keeruliseks teeb asja see, et põhjanaaber Soome on avaldanud soovi jääda talveajale.

Laaster märkis, et viimaste aastate jooksul ei ole teema Euroopa tasandil õhus olnud ja seetõttu ei ole hiljem valitsuse tasandil riik ka Läti ega Soomega selle üle rohkem arutanud.

Otsuse kellakeeramise teema taas päevakorda tuua peab tegema Euroopa eesistujamaa ning praeguse kriisi ajal on Euroopa tasandil olulisemaid muresid, millega tegeleda.

"Eesistujamaa peab selle tõstatama, kui nad seda ei tee, siis ka me ei saa midagi teha. Pigem ei näe, et lähiaastatel tõstatuks see teema," märkis Laaster.