Riikide erimeelsuste tõttu pole kellakeeramise lõppu näha

Viljandi raekoja kell torni seest vaadatuna.
Viljandi raekoja kell torni seest vaadatuna. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Kuna Euroopa Liidu riigid ei suuda omavahel kokku leppida, millist aega kellakeeramisest loobumise järel kasutama jääda, ei ole senikaua oodata ka suve- ja talveaja vahetumise lõppemist.

"Kellakeeramise teemal muutusi pole, ehk lähitulevikus jätkame kellakeeramist," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster ERR-ile.

Tema selgituste kohaselt ei saa üks riik eraldi langetada otsust kellakeeramise lõpetamiseks, sest Euroopa siseturu toimimiseks on vaja langetada EL-i ülene otsus, selle peab omakorda tõstatama Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.

"Viimaste EL-i eesistumiste ajal pole selle eelnõuga märkimisväärselt edasi liigutud, kuna praegu on Covidi tõttu lihtsalt ajakriitilisemaid küsimusi, mis vajavad lahendamist," tõdes Laaster. "Teemaga edasiminek on tulevaste eesistujariikide pädevuses," lisas ta.

Kuna teema ei ole viimasel ajal Euroopas päevakorras olnud, pole seda ka Eestis viimastel aastatel rohkem arutatud, rõhutas Laaster.

Euroopa Liit kehtestas ühise suveajale ülemineku esimest korda 1980. aastal. Praegu kehtiv regulatsioon nõuab liikmesriikidelt suveajale üleminekut märtsi viimasel pühapäeval kella keeramisega ühe tunni võtta ettepoole ning tagasi vööndiajale minekul oktoobri viimasel pühapäeval.

Euroopa Parlament esitas 2018. aasta veebruaris, kodanike initsiatiivi raames saadud toetuse alusel Euroopa Komisjonile ettepaneku kaaluda ajavööndite ja suveaega puudutava direktiivi muutmist. Komisjon uuris sellele järgnevalt EL-i kodanike arvamust, mille raames küsitleti 4,6 miljonit inimest, kellest 84 protsenti eelistas kellakeeramise lõpetamist.

Seejärel algatas komisjon muudatuse, mille peavad parlament ja liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu heaks kiitma. Euroopa Parlament toetaski kellakeeramise lõpetamist 2019. aasta märtsis toimunud hääletusel, otsustades, et viimast korda peaks kellakeeramine toimuma 2021. aastal.

Kellakeeramise lõpetamine takerdus aga toona Euroopa-ülestesse läbirääkimistesse, kuna kõik riigid peavad otsustama, kas soovitakse jääda talve- või suveaega. Eesti on eelistanud jääda suveaega, seda on soovinud ka Läti ja Leedu. Keeruliseks teeb otsustamise see, et meiega samas ajavööndis olev Soome on avaldanud soovi jääda talveajale.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: