Hinnatõusu peaks hakkama järk-järgult allapoole tooma ainuüksi see, et eelmise aasta sügisel ja talvel hakkas hinnaralli hoogu sisse saama. Kiirhinnang näitab, et oktoobris hinnatõus küll pisut aeglustus, kuid püsis endiselt väga kiire. Kui augustis oli inflatsioon 25,2 protsenti ja septembris 24,2 protsenti, siis oktoobris 22,4 protsenti. Oktoobri hinnastatistikas on arvestatud energiahüvitistega, kuid kuna universaalteenuse hind sai üsna kõrge, polnud ka selle mõju suur.

"Tegelikult universaalteenuse hinnapiiri tase on ju tegelikult väga kõrge. Kõrgem oluliselt, kui eelmisel aastal elektrihind oktoobris oli. Selle pinnalt praeguseks nende mehhanismide mõju pole veel märgatav," ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Oktoobrikuisele inflatsioonile andsid selgelt hoogu toidu hinnad.

"Me ei räägi ainult energiakomponentidest, juba toidu keskmine hinnatõus hakkab lähenema 30 protsendile. Mootorikütus on üleval. Need kõik on väga suurte mõjudega," lausus statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov.

Euroala riikide võrdluses on Eesti jätkuvalt hinnatõusuliider, kuid sellele vaatamata pole inimesed märkimisväärselt tarbimist kärpinud.

"Me räägime kogu aeg sellest, et Eesti inflatsioon on Euroopa kõrgeim, põhjuseks energia ja toit, aga eks see oleks Euroopa kõrgeim ka ilma nendeta, sest kui me vaatame tarbimise poolt, siis tegelikult läheb endiselt majandusel üllatavalt hästi," märkis Nestor.

Rahandusministeerium märkis "Aktuaalsele kaamerale" saadetud kirjalikus kommentaaris, et alla 20 protsendi piiri peaks inflatsioon langema detsembris.