Keskerakondlased tegid näiteks ettepaneku tõsta erakorraliselt pensioni 50 euro võrra, samuti soovivad nad eraldada omavalitsustele viis miljonit eurot lasteaiaõpetajate palgatõusuks.

"Kriisi ajal, kui iga inimene ja kohalik omavalitsus peab hoidma kõik koolid ja haiglad ja muud objektid üleval ja peab osutama abi kohalikele inimestele, siis nemad ka peaksid korralikku tuge saama riigi poolt," ütles rahanduskomisjoni keskerakondlasest liige Dmitri Dmitrijev.

Samuti soovib Keskerakond jätkata varem planeeritud investeeringuid nagu näiteks ehitada jalgpallihalle.

EKRE soovib näiteks suurendada Kaitseliidu palgalist instruktorkoosseisu 60 inimese võrra. Samuti soovib EKRE Estonia huku uurimise jätkmist ning suurendada muinasarheoloogia uurimist. Maksude langetamise ettepanekuid otsustas EKRE mitte teha.

"Eelarve praeguses faasis selliseid ümbertõstmisi enam teha ei saa. See oleks tulnud ära teha eelarve moodustamise faasis. Tänasel päeval riigikogu roll ongi siin tõsta väikeseid tükke edasi-tagasi," selgitas EKRE esimees Martin Helme.

Nii Keskerakonna kui ka EKRE muudatuste katteallikaks on suures osas valitsuse reservfond. Regionaalseid investeeringuid ehk katuseraha kavatseb opositsioon kasutada, kuid konkreetset plaani kirjas veel pole.

Rahanduskomisjoni esimees, Isamaa liige Aivar Kokk ütles, et regionaalseteks investeeringuteks on raha olemas.

"Igale riigikogu liikmele on seal 30 000 ja 40 000 euro ulatuses võimalik teha neid regionaalsete investeeringute ettepanekuid," rääkis Kokk.

Ettepanekud regionaalseteks investeeringuteks esitatakse pärast eelarve teist lugemist.

Koka sõnul lisab ka komisjon mõne muudatuse. Üks neist puudutab riigikogu ametnike ja töötajate palgatõusu.

"See on aastaid seisnud ühel tasandil ja on jäänud suurelt maha ülejäänud riigisektori palkadest. Järgmisel aastal on valimised ja tulevad uued riigikogu liikmed. Neile on vaja arvuteid ja muid vahendeid. Suurusjärk algab numbriga kaks miljonit," selgitas Kokk.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) ja sotsiaaldemokraat Jaak Juske esitasid kumbki ühe muudatusettepaneku. Fraktsioonitu saadik Siim Kiisler esitas neli.

Rahanduskomisjon tutvub muudatustega järgmisel nädalal. Riigieelarve eelnõu teine ​​lugemine toimub riigikogu suures saalis 16. novembril. Opositsioon teisel lugemisel venitamistaktikat ei kavanda.

Riigieelarve tulude kogumaht ulatub 2023. aastal 15,57 miljardi euroni. Eelarve kuluosa moodustab 16,79 miljardit eurot.