Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja analüüsis Eesti riigieelarve puudujääki pikema perioodi jooksul, mil valitsuses on olnud erinevad erakonnad.

Tulemused näitavad, et kõige suurem struktuurne puudujääk on tekkinud perioodidel, mil valitsuses olid EKRE ja Keskerakond. EKRE arvele läheb sisemajanduse koguproduktist protsentuaalselt 2,7 protsenti ja Keskerakonnale 2,3 protsenti. Järgneb Isamaa 0,65 protsendi ja sotsiaaldemokraadid 0,47 protsendiga. Praegused valitsuserakonnad on tagaotsas - Reformierakond 0,41 ja Eesti 200 0,92 protsendiga.

"Meil on olnud madal riigivõlg ja siis on tundunud üsna ahvatav seda võlga suurendada, aga niisugustest ühekordsetest suurendamistest on saanud nüüd pikaajalised kulud," lausus Oja.

Riigieelarve suurim puudujääk tekkis koroona-ajal, mil eelarvepoliitika muutus üle kogu Euroopa leebemaks.

"Selle valiku tegid suures laastus kõik Euroopa riigid. See oli niisugune vältimatu kaasnev olukord, millega Eestis silmitsi oli," ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Riigikogu liige Andrei Korobeinik tunnistab, et Keskerakonnal oli suurim panus riigieelarve defitsiiti viimisel, kuid leiab, et toonased otsused viisid riigi juba aastaks 2021 paremasse seisu, kui see oli enne COVIDI algust.

"Mida alati võiks teha julgemalt, on see, et riik võiks ehitada suuremaid objekte just majanduslanguse ajal. Aga siis tavaliselt julgust napib ja ma arvan, et ka Keskerakonna puhul seda julgust oli natuke vähe," lausus Korobeinik.

EKRE juht Martin Helme ütles aga, et suur osa riigieelarve puudujäägist, mis tema erakonna arvele kantakse, on tegelikult tehtud pärast tema valitsusest lahkumist.

"2021. aasta oli miinuses kusagil suurusjärguga 700 miljonit. See 700 miljonit tuli juurde lisaeelarvega, mille võttis vastu Kaja Kallas ja Jüri Ratas, kui ma õigesti mäletan aprillikuus 2021. aastal. Ma keeldun nõustumast sellega, et mina rikkusin Eesti rahanduse kuidagi ära ühe aastaga," sõnas Helme.

Analüütiku sõnul ei alanud riigieelarve probleemid COVID-iga.

"2015. aastal oli viimane selline struktuurne ülejääk ja sinnamaani olid Eesti eelarved pidevalt struktuurses ülejäägis ja siis alates 2017. aastast on olnud need eelarve puudujäägid pidevad," lausus Oja.

Nüüd aga nõustuvad kõik erakonnad, et edasi sedasi minna ei saa ja tuleb astuda tõsiseid samme, et riigieelarve taas tasakaalu viia. Seda peetakse võimalikuks umbes kaheksa-kümne aasta jooksul. Aga küsimusele "kuidas?" tuleb vastuseid eri suunalt.

"Nii et kulude poole väga otsustav kärpimine tuleb teha, samaaegselt tuleb teha majanduse elavdamine maksulangetuste tõttu. Kõik - käibemaksu, tulumaksu, aktsiisid, automaksu - kaotaks ära. Kõiki makse tuleb langetada," ütles Helme.

"Uusi makse, pankade superkasumimaks, digimaks näiteks, mida maksavad suured IT-firmad, reklaami ja muude tellimuste eest Eestis. Astmeline tulumaks ja loomulikult ka riigisektori vähendamine," sõnas Korobeinik.