Tuumaenergia lõhestab Euroopat

Prantsusmaal asuv Chinoni tuumaelektrijaam. Prantsusmaa on Euroopa suurim tuumaenergia tootja.
Prantsusmaal asuv Chinoni tuumaelektrijaam. Prantsusmaa on Euroopa suurim tuumaenergia tootja. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/GUILLAUME SOUVANT

Taani ei nõustu Rootsi plaaniga ehitada kahe riigi piirile juba lammutamisel oleva tuumajaama asemele uus.

Tuumaenergia lõhestab Euroopat. Kui mõni riik loobub sellest järk-järgult, siis teine just investeerib tuumaenergiasse. Suur vastasseis on praegu Rootsi ja Taani vahel.

Euroopa Liidus moodustab tuumaenergia veerandi kogu elektritoodangust. Prantsusmaal töötab 56 reaktorit ja see moodustab umbes 50 protsenti Euroopa Liidu tuumaenergia kogutoodangust. Prantsusmaal puuduvad oma energiavarud ja juba pärast 1970-ndate naftakriisi. Nad investeerisid siis palju tuumaenergiasse ja on seda ka edaspidi teinud. Prantsusmaale on energiaiseseisvus oluline.

Saksamaa ja Hispaania toodavad kumbki üheksa protsenti Euroopa tuumaenergiast. Küll on aga Saksamaal vastuseis tuumaenergiale tugev juba pikka aega. Pärast Fukushima tuumajaama katastroofi 2011. aastal tegi toonane liidukantsler Angela Merkel dramaatilise otsuse: kõik tuumajaamad likvideeritakse. Nüüd, kui on tulnud loobuda Venemaa gaasist, on tuumajaamade sulgemine peatatud.

Skandinaavias on tuumaeneriga konfliktipiirkond Barsebäck. Ühel pool on Taani, kes impordib tuumaenergiat, kuid ei tooda seda. Taani parlamendis 1985. aastal vastu võetud seadus keelab Taanis tuumaenergiast elektri tootmise.

Samas naaber Rootsi plaanib ehitada otse teisel pool piiri Barsebäckis tuumajaama. Senise tuumajaama kaks reaktorit on suletud ja need on parasjagu lammutamisel. Kuid jaama omanik soovib 2030. aastaks ehitada uue tuumajaama.

Skånes pole piisavalt energiat, ütleb Barsebäcki tegevjuht Åsa Carlson.

Uniper, kellele Barsebäck kuulub, tutvustab uue jaama plaane napilt paar nädalat pärast uue parempoolse valitsuse ametisse astumist. Ettevõttel olid uue jaama rajamise mõtted juba ammu, aga alles nüüd nähakse võimalust see teoks teha.

Uniper paljastab, et isegi enne vanade reaktorite lammutamise lõppemist 2028. aastal tahavad nad algust teha nende sõnul "puhta energia pargi" rajamisega. Siin tahetakse arendada ja uurida uut fossiilivaba energiat. Nad tahavad ühendada tuumaenergia, tuuleenergia, päikeseenergia ja vesiniku tootmise.

Tegevjuht Åsa Carlson ei oska täpselt öelda, kui suure tuumajaama Uniper ehitada soovib. See võib olla nii täismahus tuumaelektrijaam või väiksem reaktor.
Täismahus tuumaelektrijaam läheb maksma umbes 50 miljardit Rootsi krooni.

Kuid kalkulatsioonid peavad harva vett. Näiteks Olkilouto tuumaelektrijaam Soomes on maksma läinud ligi neli korda rohkem kui algne prognoos.

Barsebäckis ei ole nad veel selles etapis, kus otsida rahastamist, kuid uus valitsus soovib tuumaenergia laiendamise garantiiks eraldada 400 miljardit Rootsi krooni.

Barsebäcki vastu on teravalt sõna võtnud Taani Kopenhaageni linnapea Sophie Andersen. Ta ütles, et oli teada, et Barsebäck suletakse ega taha, et see veel suuremana avataks. Ta leiab ka, et asukoht on väga halb, sest Öresundi piirkonnas elab üle nelja miljoni inimese.

1970-ndate keskel, kui Barsebäck ehitati, toimusid Taanis suured meeleavaldused. Sophie Andersen arvab, et ka nüüd suudab ta Rootsi valitsust mõjutada meelt muutma.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: