Eraisikute kütusetarbimine jätkab vähenemist

Tankla
Tankla Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Enamasti eraisikute tarbitava mootoribensiini tanklamüük vähenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 5,3 protsenti. Kokku on aasta kümne kuuga tarbimine vähenenud 7,6 miljoni liitri võrra.

Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul müügiarvudes midagi üllatavat pole, sest kõrged kütusehinnad mõjutavad selgelt just eraisiku tarbimisotsuseid.

"Näiteks mootorivedelgaasi LPG müügimahu kasv oli oktoobris 21 protsenti. Kui mootoribensiini hind oli oktoobris 35 senti kallim kui eelmisel aastal, siis LPG müügihind oli sisuliselt muutumatu. See näitab, et inimeste liikumisvajadus kadunud ei ole ja otsitakse soodsaid lahendusi," leidis Raamat.

Kütusesektori esindaja nentis, et sel aastal on mootoribensiini müügiarvud jäänud alla ka kahele eelnevale aastale, kui osal kuudel kehtisid kõikehõlmavad liikumispiirangud.

"Valdav osa Euroopa valitsustest tuli vähemalt suvekuudel oma inimestele vastu ja langetas kütusemakse. Eesti valitsus ujus siin vastuvoolu ja jättis tarbijad hinnatõusus üksinda. Kuna 80 protsendil juhul tarbib mootoribensiini eraisik, siis aasta lõikes selgelt langenud müüginumbrid näitavad, et Eesti inimene ei suutnud kütuste hinnatõusu vastu võtta."

Diislikütuse puhul jäid tanklamüügi arvud oktoobris samaks, mis möödunud aastal. Raamat selgitas, et diislikütuse müügiarvud on üldse viimastel kuudel hüplikud olnud.

"Diislikütust tarbitakse Eestis umbes kolm korda rohkem kui mootoribensiini ja valdav enamus diislikütusest kasutatakse ettevõtluses. Neid tegureid, mis ühel või teisel kuul diislikütuse tarbimist mõjutavad, on mitmeid – alates põllumajanduse saagikusest kuni lumeoludeni. Aasta lõikes on diislikütuse tarbimine jäänud eelmise aastaga sarnaseks – selles peegeldub hästi ka majanduse paigalseis," sõnas Raamat.

Praegu riigikogu menetluses olev aktsiisiseaduse muudatus näeb ette järgmiseks aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõusu edasilükkamist. Raamatu hinnangul peaks aga riik üle vaatama kogu oma transpordi maksustamise loogika.

"Võrreldes kogu ülejäänud arenenud maailmaga baseerub Eesti transpordi maksupoliitika ainult kütusetarbimise maksustamisel. See aga toob kaasa selle, et suhteliselt suurem koormus langeb meie ettevõtluse ja madalama sissetulekuga elanikkonna õlule. Kõik andmed näitavad samuti, et absoluutselt mitte mingisugust kliima- või keskkonnavõitu selline lähenemine kaasa ei too. Kindlasti võiks see olla ka parteidele mõtteaineks 2023. aasta valimiste eel," ütles Raamat.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: