Euroopa Liidu riigid on seadnud endale eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga ning selle saavutamise üheks vahendiks on jõupingutuste jagamise määrus (JJM), mis hõlmab transpordisektorit, põllumajandust, jäätmemajandust, hoonete sektorit ning väikeenergeetikat.

Kui praegu liigub Eesti kursil, mille kohaselt peaks kasvuhoonegaaside heide vähenema 2030. aastaks 13 protsenti, siis 2020. aasta detsembris Euroopa Ülemkogul saavutatud kokkuleppe alusel peaks Eesti uueks eesmärgiks saama vähendada emissiooni vähendamine JJM valdkondades kokku 24 protsendi võrra.

Sellele juhtis lõppeval nädalal tähelepanu ka peaminister Kaja Kallas, kes ütles riigikogus Eesti Euroopa Liidu poliitikat tutvustavas ettekandes: "Transport, põllumajandus, jäätmed, hooned ongi hetkel meie murelaps, sest praegu liigume siin kursil 13 protsenti emissioonide vähenemist, aga eesmärk on 24 protsenti. Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot /---/ kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks."

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis selgitas ERR-ile, et 225 miljonit on hinnanguline number, kuna praeguseks on küll kokku lepitud Eesti uus sihttase süsinikuheitme vähendamiseks neis sektorites aastani 2030, kuid ei ole veel paika pandud trajektoori aastate kaupa, kuidas selleni jõuda.

"Kuid see on võimalik määrusest tulenevate põhimõtete alusel Eestile välja arvutada," märkis Kiis. "Hinnang 225 miljonit eurot tuleneb seega kogu perioodi 2021-2030 eesmärkide võrdlusest kehtivas ja uues määruses."

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok tõi välja, et 2030. aasta praeguse ja uue sihttaseme vahe on 680 000 tonni.

"Vaid 2030. aasta eesmärki võrreldes on tõesti kahe eesmärgi vahe 680 000 tonni, kuid kogu perioodi jooksul on see vahe ligi 2 800 000 tonni," tõdes Kiis.

Ehkki praegu ei ole teada, mis kujuneb CO2 tonni hinnaks riikide vahel kaubeldavate JJM süsteemis, saab võrdlusena võtta Euroopa Liidu süsinikuturu heitmekvootide hinna, kus hetkel on tonni maksumus umbes 80 eurot. Sellega Eesti ülemäärase heitme kogust läbi korrutades saab summaks 224 miljonit eurot.

Seetõttu tulebki Eesti leida täiendavaid võimalusi transpordist, põllumajandusest, jäätmetest ja hoonetest tekkiva süsinikuheitme vähendamiseks, kuna vastasel juhul peame hakkama kasvuhoonegaasi heite ühikuid soetama teistelt riikidelt, kes on heidet vähendanud rohkem kui nende eesmärk ette näeb, tõdes Ristkok.