Hiljutises intervjuus Bloombergile ütles maailmakuulsa šampanjatootja Moet Hennessy tegevjuht, et nende varud on otsa lõppemas. Šampanja müüb nii hästi. Sama toimub paljude muude kallite luksukaupadega.

Osalt on põhjuseks pandeemia raugemine, teisalt, ütleb majandusteadlane Kristo Krumm, on maailmas üha rohkem ülirikkaid.

"Need uusrikkad, kes on tänapäeval miljardärid, tekivad riikidesse, kus elukvaliteet on nende jaoks nii uudne, et nad sõna otseses mõttes janunevad kaupade järele, mida Euroopa või Ameerika väga rikkad on saanud juba ammu nautida. Räägime Aasiast eelkõige näiteks," selgitas Krumm usutluses ERR-ile.

Eestis nii rikkaid inimesi on väga vähe. Näiteks kõige ekslusiivsemate moemajade kallimaid rõivaid või kõige kallimaid šampanjasid Eestis pigem ei müüdagi.

Kuid ka Eestis on inimesi, keda majanduskriis ei mõjuta. Nad ostavad pigem uhket kinnisvara, veesõidukeid ja autosid.

Ka praegu läheb luksusautode müügiga hästi, tõdeb Bentley Tallinna esinduse müügijuht Severin Vilentšik. "Meil ei ole kunagi nii palju tellimusi olnud. Inimesed tunnevad huvi ning on valmis keskmisest pikemalt ootama. Praegu ooteaeg natuke pikem tänu sellele, et nõudlus on suur."

Keskmine Lamborghini või Bently võib maksta 300 000 eurot. Vilentšik loodab selle aastaga müüa 80 autot. Kuna tellimused tehakse pikalt ette, peaks sama hea müük kestma vähemalt 2024. aastani.

Kuid mitte vaid rikastele mõeldud luksuskaup, vaid ka Tallinna Kaubamaja kõrgema hinnaklassi tooted müüvad hästi. "Vaid soe sügis hoiab talveriiete müüki tagasi," nentis tegevjuht Erkki Laugus. Muus osas püsib suur nõudlus, millele lisab seni hoogu ka Eestis pandeemia lõpp.

"Pole ju põhjust olnud kaks aastat pidulikku rõivast osta, ühtegi üritust väga ei toimunud. Sellel aastal on ürituste arv suurenenud. Sünnipäevad, juubelipeod, pulmad – nende arv on üldse selgelt kasvanud ning sinna minevate rõivaste arv on selgelt kasvanud," rääkis Laugus ERR-ile.

Samamoodi müüvad kosmeetikatooted, lõhnaõlid – asjad, mida pandeemia ajal kodus ei kulunud.

Luminori peaökonomist, Tartu Ülikooli majandusteadlane Lenno Uusküla ütles, et luksuskaup maailmamajandust räsivatest mõjudest puutumata jääda siiski ei pruugi.

"Pikemalt vaadates Hiina majandusel kindlasti ei lähe hästi, päris tsüklivabast käitumisest luksuskaupade puhul rääkida ei saa. See on ikka väga tähtis, kuidas riigil läheb ja palju neid rikkaid parasjagu riigis on," selgitas Uusküla.

Eesti majandust mõjutab see vaid kaudselt, kuid näiteks Itaaliale või Prantsusmaale oluline luksukaupade sektor peaks oluliselt kahanema.

See, et keegi ostab või jätab ostmata 10 000-eurose kella, poes piima hinda ei mõjuta, üldist hinnatõusu ei hoogusta, kinnitas Kristo Krumm.

Ainsana võib seda täheldada Eestis uute korterite puhul, mida jõukamad ostavad investeeringuna. "Hinnatõus hakkab jõudma ka tavainimese rahakotti, kui ta sooviks osta endale samamoodi mõnes uusarenduses elamispinna," ütles Krumm.