Tarbijahinnad tõusid aastaga 22,5 protsenti
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 22,5 protsenti. Võrreldes tänavu septembriga langes tarbijahinnaindeks 1,1 protsenti.
Aastases võrdluses olid kaubad 20,5 protsenti ja teenused 26,4 protsenti kallimad.
Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta oktoobriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust kolmandiku.
Alates oktoobrist rakendusid energiahinna osalise kompenseerimise meetmed elektrienergiale, gaasile ning kaugküttele. Samuti said kodutarbijad alates oktoobrist osta elektrit universaalteenusena, mille hind kujuneb konkurentsiametiga kooskõlastatud tootjahinna alusel.
"Tahkekütus oli 111,4 protsenti, gaas oli 88,8 protsenti, kodudesse jõudnud elekter 83,7 protsenti ja soojusenergia 49,1 protsenti kallim. Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused andsid kogutõusust ligi 30 protsenti. Bensiin oli 21,9 protsenti ja diislikütus 42,6 protsenti kallim," lisas Trasanov.
Möödunud aasta oktoobriga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 94 protsenti kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 78,4 protsenti, muud õlid 64,2 protsenti, munad 60,1 protsenti, maitseained 57,6 protsenti ning loomaliha 51 protsenti.
Septembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim energiahinna osalise kompenseerimise meetmete rakendumisega seotud hinnamuutused.
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai ütles AK-le, et aasta tagasi oli energiapakett kodumajapidamistele siiski tunduvalt soodsam. "Nii et on ju üsna arusaadav, et isegi kui valitsus tuli appi, siis endist hinnataset see majapidamistele enam tagasi ei toonud," ütles ta.
Kõrgete energiahindade kõrval olid üheks suuremaks inflatsiooni-vedajaks toidukaubad. Seejuures on toidu hinnatõus kuust-kuusse ainult hoogu juurde saanud ja nii ka oktoobris, kui ostukorv oli aastatagusega võrreldes 28% kallim.
Toidu hinnatõus on muutnud seda, mida inimesed endale ostukorvi tõstavad. Näiteks alla euro maksvate kiirnuudlite müük on aastatagusega võrreldes kasvanud 70 protsenti. Ja nagu näha, siis kõige soodsamad kiirnuudlid on siin poes juba otsas.
Purgisuppide müük on kerkinud poole võrra, suure hüppe on teinud valmistoidu müük. Üha rohkem vaatavad ostjad soodushinnaga tooteid.
Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson ütles, et klientide ostukorvist 45 protsenti moodustavad kampaaniatooted. "Tavaliselt on see olnud 30-35 protsendi vahel. Viimased kuud on kampaaniatoodete käive kasvanud üle 30 protsendi, see on meeletult kiire," ütles Anderson.
Kaupluste müügistatistika viitab, et inimesed söövad rohkem kodus ja vähem restoranis. Näiteks, kui munade müük läheb hästi, siis on see märk kodus vaaritamisest. Narva kohviku Alex omanik on tõstnud päevapakkumise hinna viielt eurolt 6,50 eurole. Rohkem ta tõsta ei tahaks, sest kardab, et siis lahkuksid kliendid. Kohvik ei ole kahjumis, kuid seda tänu lisasissetulekule - cateringile.
"Meil on hetkel päris palju töötajaid ja me ei saaks hakkama ainult kohvikuna. Ilma cateringita ma ei kujuta ette, kuidas me saaksime elada," sõnas Alex kohviku omanik Aleksandr Lušin.
Enamik analüütikuid usub, et ülikiire hinnatõus jätkub aasta lõpuni ning tuleval aastal peaks inflatsioon olema ühekohaline.

Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: AK