Uroloog Teesi Sepp on hästi kursis Eesti meeste tervisemuredega, sest teeb vähiliidu bussiga vastuvõtte üle Eesti. Tema jutule pääsevad aga ainult need, kes on perearstilt saatekirja saanud.

Arsti sõnul on tegu soolise ebavõrdsusega, kuid saatekirja nõude kaotamist ta võimalikuks ei pea.

"Günekoloogide hulk Eestis on sadades, samal ajal meil on urolooge ehk neid, kes tegelevad nii meeste kui ka naistega. Ja androlooge umbes 60 ringis," ütles Sepp.

Meestele võib perearstile oma mure rääkimine olla ebamugav, kuid Sepa sõnul on perearstid leidnud sellele olukorrale lahenduse, pannes saatekirja kirja, et mees ei soovi probleemist vestelda, aga soovib väga uroloogi vastuvõtule minna.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul peaksidki mehed oma murega pöörduma perearsti poole.

"Paljud sellised terviseprobleemid, mis mehele tunduvad, et ongi seotud tema seksuaalsfääriga või urineerimishäiretega, võivad viidata hoopis muudele probleemidele, ka sellistele, millega perearst tegeleb. Näiteks võib seal olla esimese sümptomiga südame-veresoonkonnahaigustest," rääkis Paluste.

Tema sõnul pole saatekiri mitte barjäär, vaid eelselektsioon.

Eestis on praegu võimalik ilma saatekirjata minna günekoloogi, silma-, naha- ja suguhaiguste arsti ja psühhiaatri jutule. Just neil erialadel on Paluste sõnul pikad järjekorrad, sest arstidel tuleb tegeleda perearsti pädevusse kuuluvate muredega.

Teesi Sepa sõnul on eesnäärmevähk tõsine probleem ning need patsiendid oleks vaja kiiresti üles leida. Selleks vajalikku PSA testi saavad teha ka perearstid.

"Tavaliselt sellised perearstid kasutavad ära Eestis väga head võimalust nagu e-visiit, kus nad panevadki selle perekondliku anamneesi, et anamneesis on ka vähki, PSA on nii palju, siis meie teame oma uuringute reastus patsiendi liigutada kõrgemasse või madalamasse prioriteeti," selgitas Sepp.

Haigekassa kinnitusel nende taha meestearsti jutule pääsemine jääda ei tohiks.

"Täna usutavasti kogu tellimus on meie poolt rahaliselt kaetud. Rahaliselt on see üle 11 miljoni euro, see on kasvanud kahe aastaga üle kolmandiku ehk 36 protsenti ja see on umbes 83 000 ravijuhtu," rääkis haigekassa partnerlusosakonna juhataja Marko Tähnas.

Sotsiaalministeerium kaalub saatekirja nõude laiendamist. Millal seda hakatakse küsima naistearsti juurde minnes, on Paluste sõnul vara öelda, kuid suund on, et normaalse raseduse jälgimine võiks olla edaspidi tervisekeskustes.