Eesti mehed otsivad terviseabi viimases hädas

Foto: Ken Mürk/ERR

Ehkki Eesti mehe eluiga on viimastel aastakümnetel veidi pikenenud, jääb ta ikka üheksa aastat lühemaks kui naistel ning sookaaslastel Põhjamaades. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mis vaevab Eesti mehe südant ja kuidas meest aidata saab.

Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juhi Kristjan Pommi sõnul on paar aastat tagasi tehtud uuringu kinnitusel 60 protsenti meestest oma tervisega ise väga rahul.

"Paartuhat meest, keda meestekliinikus uurisime, 70 ja pluss protsenti olid ülekaalulised, kolmandik lausa rasvunud. Kui vaadata vereanalüüse, siis me leidsime seal kahel kolmandikul kas kõrge kolesteroolitaseme, pea pooltel olid vererõhuga probleemid, et tõesti sellised varjatud tervisehädad, mis võib-olla endast kohe märku ei anna, ongi kuskil mehe sees peidus ja avalduvad kas 50-60ndatel eluaastatel," rääkis Pomm.

Ka mehed ise tunnistavad, et abi minnakse otsima pigem viimases hädas.

Ettevõtja ja pereisa Priit Puskari sõnul tekib soov tervisemuredega tegelemist edasi lükata. "Minul algas see nii, et paar aastat tagasi oli mul hästi põnev elu, hästi palju asju teha kogu aeg, kodus perega jumala äge, töö mõttes põnev. Mulle sobivad spordialad, mis on adrenaliinirohked ja põnevad alad, seda põnevust oli igalt poolt nii palju, et seda kõike ühel hetkel oligi liiga palju," kirjeldas ta.

Puskar meenutas, et ühel detsembrikuu õhtul läks enesetunne lõpuks nii halvaks, et õhtu lõppes erakorralise meditsiini osakonnas.

"Eks ta oli kerinud pika aja peale, aga mingi hetk oli kõik nii halb, ja see oli esimene kord niimoodi, ma läksin EMO-sse, sest ma ei saanud aru mis mul viga on. See tundus ainuke loogiline samm, et midagi füüsilist peab viga olema. Käisin seal ära, kõik oli okei, näitajad korras. Tulin tagasi ja see oli minu jaoks selline esimene avapauk. Sealt läks kaks-kolm kuud, kus käid, proovid aru saada, mis, miks. Hiljem ma olen aru saanud, et mul oli midagi läbipõlemise sarnast," rääkis Puskar.

Puskar tunnistab, et tõelise Eesti mehena on tal väga raske oma probleemidest rääkida või kelleltki abi paluda.

"Ma ei lähe kunagi kellegi käest abi küsima. Kui on mingi jama, ükspuha tööl, kodus, siis ma hoian kontrolli all, sätin ära ja niikaua on mul hästi tugev kontroll. Kuni ükskord enam ei ole," rääkis ta.

Sama kinnitab ka loo teine peategelane, arhitekt Andres Kütt. "Kui mul on raske koorem kanda, siis mul tekib küsimus, miks ma peaks kellelegi teisele. Ega kellelgi teisel ju kergem ei ole, miks ma võtan oma koormast tüki ja annan selle temale kanda. Kust ma selle õiguse võtan, eks, et siis ma tassin ise enamasti," kirjeldas Kütt.

Tõsised tervisemured sundisid ka Kütti tegema kannapööret.

"Ma olin ülekaalus ja otsustasin, et kui nüüd seda hetke ka ära ei kasuta, seda kergenduse hetke, et mis nüüd kõik ära teeks, siis ma ealeski kaalus mõistlikult alla ei tule. Hakkasin kõndima ja jooksma natukene, siis natuke pikemaid distantse, siis veel pikemaid distantse, siis veel natukene ja nii ta läks," kirjeldas ta.

Tänaseks on Küti elu lahutamatu osa triatlon, ilma milleta ta end hästi tunda ei suuda. Tasakaalu aitab hoida personaaltreener Karmen.

"Meesterahvas, vähemalt mina, on ju kangekaelne, ja saavutuse peal väljas. Ma oleks endale ammu füüsiliselt ja vaimselt liiga teinud, kui minu treener mind tagasi ei hoiaks ja ei aitaks ree peal hoida. Praegu on spordipausi aeg, kehal on vaja puhata. Aga kuna ma tean, et ilma spordita on mul paha, siis ilma treeneri juhenduseta ma teeksin ju edasi, aga see kindlasti oleks füüsiliselt halb, ka vaimselt. Karmen aitab mul hoida seda tasakaalu, et ma endale liiga ei teeks, aga natuke teen, et mul paha olla ei ole," rääkis Kütt.

Puskar jõudis oma probleemidele lahendust otsides viimaks terapeudini, kes aitas mehel probleemide puntra lahti harutada ja sobivaid lahendusi otsida.

"Enne seda, kui ma jõudsin vestlema terapeudiga, olin ma käinud ära kaheksa erineva arsti juures. Lihtsalt, et ma ei tea kust pihta hakata. Käid ära perearsti juures, saad sealt mingi vastuse, enda kõhutunne ütleb, et teeks veel seda, proovin seda. Kiropraktikult sain ka mingeid nõkse, asjad olid väga palju abiks. Alati mõtled, mis oleks need lihtsamad asjad, mille saaks eest ära. Käid igal pool, igalt poolt saad midagi ja mina sattusin jumala ägeda terapeudi juurde, sain sealt väga palju mõtteid," kirjeldas ta.

Terapeut Kristiina Garancis ütles, et tema klientide seas on meeste arv aasta-aastalt kasvanud. Teraapia aitab neil leida üles põhjused, miks üks või teine käitumismuster on tekkinud ning saada paremini aru oma tegelikest vajadustest.

"Kui ta oskab end kõrvalt vaadata ja saab aru, kust mingid uskumused või otsused alguse said. Et peab liiga tugev olema, teiste eest vastutust võtma ja hoolitsema, olema selline isa tüüp või kuninga tüüp, siis saab ta aru, et tal jäi lapsepõlves oluline osa elus läbimata, kus ta oleks võinud olla mänguline, impulsiivne, nagu laps, riskida, eksida, otsida, ka nutta. Mida iganes teha, olla ebaküps, kõike muud. Elu revideerides, tagasi vaadates ja leides üles sellised kohad, kust tekivad uskumused või harjumused ja inimene arvab, et ta peab hakkama niimoodi elama või käituma, see on hästi vabastav," rääkis Garancis.

"Ma arvan et mehel on õigus nutta, tunda end nõrgana ja kindlasti ka oma rõõmu väljendada, et siin kutsuks mehi üles kiitma oma häid partnereid, pereliikmeid, ütlema hea sõna. Ja kui on mure, julgema seda ka jagada, sest jagamata mure on ka suur terviserisk," rääkis meestearst Kristjan Pomm.

Uuringud näitavad ka seda, et parema tervise juures on just need mehed, kellel on soe suhe oma laste ja partneriga.

"Mehel on sinuga hea koos olla, et kui ta tunneb, et sellise inimesena nagu ta sinuga koos on, et sellisena on tal hea olla," rääkis Garancis.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: