Igal aastal saab üle 1000 mehe teada, et neil on eesnäärme pahaloomuline kasvaja. Kui senise statistika kohaselt pole Euroopas ühtegi teist riiki, kus nii palju mehi sureb selle kasvaja tõttu, siis värske uuring tõi välja, et tegelikult suri 41 protsenti neist meestest vähiga, mitte vähki.

"Enamik neist juhtudest, mis diagnoositakse, on diagnoosimise hetkel väga varases staadiumis ja kõigist eesnäärmevähi patsientidest 90 protsenti on tegelikult elus viis aastat pärast diagnoosimist ehk elulemusnäitajad on meil väga head," ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) biostatistika juht Kaire Innos.

Nelja suurhaigla 2017. aasta surmateatisi uurides selgus, et kui ametliku statistika kohaselt suri tol aastal 277 meest selle kasvaja tõttu, siis tegelik number on 181 ehk pea poolteist korda vähem. Kõige enam oli surma põhjuse määramisel eksitud 85-aastaste ja vanemate meeste puhul. Mõni neist sai vähidiagnoosi ilmselt juba mõnda aega tagasi ning võib-olla isegi ei vajanud ravi. Küll aga oli neil mitu muud tõbe.

"Tavaliselt määrab surma põhjuse kas siis perearst või kiirabiarst ja pahatihti tehakse seda hiljem meditsiinidokumentide alusel ja kui anamneesis on juba vähk olemas, siis vähki on kõige lihtsam surma põhjuseks kirjutada," selgitas Lääne-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse ülemarst Indrek Alas.

Meestearst Margus Punabi sõnul esines veel seitse-kaheksa aastat tagasi väga palju üleravimist, kuid viimasel ajal on eesnäärmevähi ravi muutunud palju mõistlikumaks.

"Vähemalt pooli mehi, kellel on eesnäärmevähk diagnoositud, täna juba jälgitakse aktiivselt, mitte ei ravita operatiivselt. Diagnoosi hetkel me teame, kes vajavad väga agressiivset ravi, neid on 30-40 protsenti, need vajavad kohe kiiresti võimalikult kiiret avastamist, ravi. Siis on hall tsoon 20-30 protsenti, kelle puhul otsused sõltuvad sellest, kuidas see haigus edasi käitub. Neid mehi jälgitakse aktiivselt ja siis tehakse aasta, kahe, kolme pärast uus otsus," rääkis Punab.

Eesnäärmevähki haigestumus on Eestis väga kiiresti kasvanud seoses laialdase testimisega. Teadlaste hinnangul ei oleks ilmselt osa neist meestest PSA-testi tegemata oma eluajal eesnäärmevähi diagnoosi saanud ja aeglaselt arenev kasvaja ei oleks neile kunagi haiguslikke nähte põhjustanud.

"Kui PSA-test tehakse, siis tuleb kõigepealt diagnoosini jõuda. PSA tõus võib tähendada ka teisi eesnäärmehaigusi, see tähendab ka eesnäärmepõletikku, eesnäärme suurenemist ja kas või peale trenni seisundit," ütles Alas.

2020. aastal sai vähi diagnoosi 8225 inimest, kõige enam diagnoositi naha mittemelanoomi, eesnäärme-, rinna-, jämesoole- ja kopsuvähki.