Kui veel suvekuudel tundsid kliendid huvi igasuguse kinnisvara vastu Tartu linnas, siis praeguseks on paljud inimesed kinnisvaraostuplaanid edasi tulevikku lükanud.

"Võetakse natukeseks aeg maha, vaadatakse mis saab ja siis lükatakse see otsus näiteks kevadeni. Isegi need, kellel põhimõtteliselt finantsid lubaksid, aga ikkagi ka nemad on võtnud endale mõtlemisaega ja lükkavad edasi," selgitas Arco Vara maakler Siim Peets.

Seesugust käitumist peegeldab ka kinnisvara ostu- ja müügitehingute arv, mis viimasel ajal näitab langustrendi. Kaanon kinnisvara tegevjuht Härmo Haljaste ütles, et võrreldes möödunud aastaga on tehingute arv langenud ca 30 protsenti.

"Pakkumiste arv seevastu on aga kiirelt kasvanud. Ehk kuna kinnisvaraturg reageerib teatava viivitusega, siis suurema tõenäosusega mingi aja möödudes hakkab see ka tehingu hindades meil kajastuma – langevad nii tehingute arvud kui ka mingi hetke pärast ka tehingute hinnad," märkis Haljaste,

Pakkumise poole pealt on Siim Peetsi sõnul suurenenud näiteks sellistes piirkondades asuva kinnisvara müük, kus kasutusel on gaasiküte või mõni muu kallim energialahendus.

"Pärna allee piirkond, kus on lokaalse gaasikatlaga majad, need on natuke problemaatilisemad müügi mõttes. Kui varem seal pakkumisi peaaegu üldse ei olnud, siis alates suvest on seal järjest suurenenud pakkumiste arv ja ka hinnad on allapoole läinud. Et see küte, millega seal köetakse, on väga oluline," põhjendas Peets.

Nii Peets kui ka Haljaste tõdesid, et kehvemini lähevad praegu kaubaks ka n-ö teise ringi korterid ja eriti need, mis asuvad magalarajoonides nagu Annelinn. Seega pole inimeste eelistus osta pigem uusarendust kevadega võrreldes muutunud.

"Küsimus on pigem selles, et mida nad täna endale lubada saavad. Kui hinnad on eelkõige uusarendustel kiiresti tõusnud, siis pigem on küsimus selles, milline on nende laenuvõimekus täna arvestades ka kasvavat intressitaset laenuturul. Samas kui tehingustatistikasse sisse hoolikamalt vaadata, siis et uusarendusi tuleb täna turule vähem, on nende osakaal kogutehingute mahust languses."

Üüriturg kopeerib ostu-müügi turgu ja ka seal on Tartu näitel kevadega võrreldes pakkumiste arv ca 50 protsendi ulatuses kasvanud, nõudlus aga vähenemas. Enam-vähem elamisväärse korteri saab ülikoolilinna üüriturult kätte minimaalselt 400 euroga, millele lisanduvad kommunaalid.

"Mida üürihinnale lisaks vaadatakse on kommunaalide osakaal. See saab isegi olulisemaks tihti. Võibolla hind alguses tundub atraktiivne, aga kommunaalid on nii kõrged. Või vastupidi , et üürihind on küll kõrgem, aga maja ise on väga säästlike kommunaalidega ja tänu sellele on ka kogukulu mõistlikum," selgitas Peets.