Toompark ütles "Aktuaalsele kaamerale", et uute korterite turul on sarnaselt muude elamispindade turule suureks probleemiks nõudlus, mis on kokku tõmbunud.

"Kui asi numbritesse panna, siis viimase kolme kuu keskmine uute korterite müük on 70 korterit kuus, mida on võrdluseks eelmise aastaga ikkagi väga vähe. Eelmise aasta kuu keskmine uute korterite müük oli umbes 350 korterit," tõi ta välja, kuid lisas, et eelmisel aastal oli ka tõeline ostubuum.

Hindu ei ole nõudluse vähenemine Toompargi sõnul veel väga mõjutanud, praegu püsivad need pigem paigal ja on vaid üksikuid märgatavaid allahindlusi, mis jäävad umbes viie protsendi kanti.

"See ei kajasta aga päris hästi tegelikkust. Tegelikkus on see, et kinnisvaraarendajad pakuvad kliendi püüdmiseks kauba peale tasuta parkimiskohti, panipaika, köögimööblit - iga kliendi nimel tuleb võidelda," nentis Toompark.

Kinnisvaraturu languse tagamaadena nimetas ta kasvanud intressimäärasid, mis teevad laenamise kallimaks, aga ka hinnatõusude ja kodukulude kasvu tõttu väga madalale langenud tarbijate kindlustunde: kuna majandusel ei lähe liiga hästi, on inimestel ka töökohtade osas mõningane ebakindlus ja kõige selle taustaks on kestev sõjategevus Ukrainas.

Kinnisvaraturu tulevikust rääkides ütles analüütik, et see on samasugune nagu praegune ilm - kõle ja tuisune.

"Et siin hakkama saada, tuleb oluliselt rohkem pingutada kui aasta varem või kinnisvaraturu mõttes kuumadel aastatel, mis said alguse 2015. aastal," lausus Toompark. "Meil on ikkagi olnud seitse aastat väga aktiivset turgu, nüüd siis tuleb aktiivsus ehk tehingute tegemise maht oluliselt allapoole, et siis loodetavasti mõnevõrra taastuda, aga jääda ikkagi eelnevatest aastatest allapoole."

Kinnisvaraarendaja Bonava Eesti müügi- ja turundusjuhi sõnul on nende müük tõepoolest väiksem.

"Turu tipuga - eelmisest aastast selle aasta alguseni - võrreldes oleme täheldanud umbes 50-protsendilist klientide arvu vähenemist," sõnas Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.

Notarite koja esimees Merle Saar-Johanson sõnas, et oktoobris ja novembris on kinnisvaratehingute arv langenud umbes 21 protsenti ja see mõjutab oluliselt notarite tööd. "Peamine sissetulek notaritel tuleb kinnisvaratehingutest. Kõik muud tehingud, need on väiksemate tasudega, ja neid subsideeritakse siis tegelikult kinnisvaratehingute arvelt saadavate notaritasudega," sõnas Saar-Johanson.