Veel möödunud aasta juunis oli Eestisse registreeritud hinnanguliselt 55 protsenti kogu maailma krüptoettevõtetest. Siis hakkas Eesti oma nõrka regulatsiooni karmistama ja praeguseks on olukord kardinaalselt teine.

"Me oleme täna jõudnud olukorda, kus meil on umbes 160 virtuaalvääringu teenusepakkujat alles. 2019.-2020. aasta alguses oli neid umbes 2000. Juunis 2021, kui mina ametisse asusin, oli neid 640 ja täna me oleme 166 peale jõudnud," rääkis rahapesu andmebüroo tegevjuht Matis Mäeker.

Oma tõuke andis ka Eesti soov kasvatada oma e-residentide arvu, sest enamikul neist seos Eestiga sisuliselt puudus. Aluse Eestisse koondumisele pani 2017. aastal vastu võetud rahapesu tõkestamise seadus, mis ei osanud ette näha, et soodsad olud meelitavad ligi ka ohtralt kurjategijaid.

"On tõsi, et päris palju e-residente on nendesamade virtuaalvääringu teenusepakkujate taga. Üks-ühele seda korrelatsiooni seal vahel ei ole, aga soodustanud on see e-residentsuse programm küll seda kasvu ja ka nende riskide Eestisse jõudmist ja nende realiseerumist siin," rääkis Mäeker.

"Kõik need kliendid tulevad teistest riikidest ja seeläbi kogu see risk, mida me Eesti riigina võtame, see mainerisk jääb meie kanda ja see tulu siis teistesse riikidesse ja kurjategijad saavad meid ära kasutada. /.../ Ma konkreetseid kaasuseid ei saa loomulikult kommenteerida, aga saan öelda seda, et see ei ole ei esimene ega viimane selline," lisas ta.

Viimasel ajal on tulnud palju märke krüptovarade mulli lõhkemisest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eesti Pank nimetab seda kahe pikalt ette hoiatatud riski realiseerumiseks.

"Krüptovara, mis ei ole krüptoraha, selle sisemine kasutusväärtus on null. Tal ei ole ühtegi emitenti, kes vastutaks millegi eest, ja hind on hakanud langema. Ja teine pool on see, et kõik need vahendajad, kes tegutsevad, ei ole sugugi mitte ausad," selgitas Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Luikmel hoiatas, et virtuaalvarad on kõige kõrgema riskiga varad üldse. Kõik vahendajad ei pruugi olla ebaausad, kuid nende eristamine petturitest on keeruline. Ka regulatsiooni tõhustamisest pole tema hinnangul abi, sest see ei maandaks krüptovaradesse investeerimise riski.

"Kui õnnestub inimene panna uskuma, et ratsa saab rikkaks, siis on võimalik talle ka mõnda aega tõestada, et teiste temasuguste skeemimeelitamise arvelt on võimalik esimestele õnnelikele isegi väljamakseid teha. /../ Regulatsioon võib luua siin väära illusiooni, et asi, mis ei saa olla turvaline, on justkui turvaline," rääkis Luikmel.

Kuigi krüptovaraentusiastid võrdlevad seda investeerimiskullaga, ei saa Eesti Pank selle võrdlusega nõustuda.

"Me ei tohiks võrrelda virtuaalvara mingi ettevõtte või toorme või metalliga, sest ta tegelikult ei ole seda. Virtuaalvara ainus väärtus seisneb selles, et järgmine inimene on valmis selle eest midagi maksma, mis tegelikult ei oma sisemist kasutusväärtust," sõnas Luikmel.