Eesti kõige püsivam rahvastik on Ida-Virumaal, pooled sisserännanutest elavad Tallinnas

Eesti inimesed. Väikesaarte laulupidu Abrukal.
Eesti inimesed. Väikesaarte laulupidu Abrukal. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Kõige vähem on viimase kümne aastaga rahvastik muutunud Ida-Virumaal, kõige rohkem Läänemaal, selgub 2021. aasta rahvaloenduse andmetest. Eestisse sisse rännanud jäävad valdavalt elama Harjumaale.

Kolm inimest neljast elab samas maakonnas, kus kümme aastat tagasi, ja kaks kolmandikku elab samas omavalitsuses. Kõige vähem on muutunud Ida-Virumaa rahvastik, mille elanikest 83 protsenti elas samas maakonnas ka eelmise loenduse ajal 2011. aastal. Kõige rohkem on aga muutunud Läänemaa rahvastik, kellest samas maakonnas elas 73 protsenti, teatas statistikaamet.

Kui vaadata rahvastikumuutusi kohaliku omavalitsuse tasemel, jääb silma, et ainult 45 protsenti Rae valla elanikest elas samas vallas ka kümme aastat tagasi – see on riigi madalaim näitaja. Kõrgeim näitaja on Narva linnas, mille rahvastikust 82 protsenti on jäänud samaks.

"Üldiselt on trend selge – Ida-Virumaa linnade rahvastik on kõige püsivam, mis ennekõike tähendab, et uusi inimesi lisandub vähe, seda nii sündide kui sisserände arvelt. Rahvastik on muutunud ennekõike neis omavalitsustes, kus on suur sisseränne ja noor elanikkond ehk Tallinna ja Tartu ümbruse vallad," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Kümme aastat tagasi elas Eestis 84 protsenti praegustest elanikest

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84 protsenti elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, aga märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

"Rahvaloenduse rände ja teise elukoha andmed keskenduvad viimase kümne aasta sise- ja sisserändele. Tulemused annavad selguse sellest, kuhu ja kui paljud inimesed on kolinud Eesti sees ning kes ja kui palju on kümne aasta jooksul Eestisse kolinud," selgitas Trasberg.

Nii 2011. kui ka 2021. aasta loendusel osales 1,10 miljonit inimest ehk 82,4 protsenti neist, kes 2021. aastal Eestis elasid. Lisaks on 1,5 protsendi elanike kohta teada, et nad elasid Eestis ka eelmise loenduse ajal, kuid ei osalenud selles. Seega elas praegustest elanikest 83,9 protsenti Eestis ka kümme aastat tagasi.

Ülejäänud rahvastikust 5,2 protsenti elas eelmise loenduse ajal välismaal, 10,6 protsenti polnud veel sündinud ning 0,4 protsendi kohta info puudub.

"Võrreldes viimast kümmet aastat 2000. ja 2011. aasta loenduste vahelise perioodiga, on nende inimeste osakaal, kes elasid Eestis kahe järjestikuse loenduse ajal, vähenenud kahe protsendipunkti võrra. Siit võib järeldada, et nii välismaale kui ka välismaalt Eestisse kolitakse nüüd rohkem kui varem," sõnas Trasberg.

Riigisiseselt rännatakse vähem, välismaalt saabunute arv on aga mitmekordistunud

Kümme aastat tagasi elas praegusest erinevas maakonnas 93 400 inimest ehk seitse protsenti rahvastikust. See on väiksem arv kui 2011. aastal, kui 112 500 inimest (8,7 protsenti) oli kahe loenduse vahel maakonda vahetanud. 36 400 inimest kolis mõnest maakonnast Harjumaale ja 23 800 Harjumaalt mõnda teise maakonda. Ülejäänud kolimised olid muude maakondade vahel.

Siserände arvelt kaotas kõige rohkem elanikke Ida-Virumaa, kust mõnda teise maakonda lahkus 4900 inimest rohkem kui asemele saabus. 80 protsenti Ida-Virumaa siserändajatest rändas Harjumaale, mis on kõrgeim osakaal maakondade arvestuses.

5,2 protsenti rahvastikust ehk 68 600 inimest elas eelmise loenduse ajal välismaal, neist 15 200 ehk 22 protsenti olid rahvuselt eestlased. 2011. aastal oli neid, kes eelneva (2000. aasta) loenduse ajal välismaal elasid, 11 300 ehk 0,9 protsenti toonasest elanikkonnast. "Seega on välismaalt saabunute arv ja osakaal kahe perioodi võrdluses mitmekordistunud. Koos nendega, kes küll osalesid eelmisel loendusel, kuid on vahepealsel ajal välismaal elanud, on peale eelmist loendust välisrändes osalenud 107 500 inimest. Neist 41 600 ehk 39 protsenti olid rahvuselt eestlased. Kokku elab Eestis 285 000 inimest, kes on kunagi välisriigis elanud," selgitas Trasberg

Tullakse peamiselt Euroopast

Rahvaloenduse andmed näitavad, et Eestisse rännatakse sisse valdavalt teistest Euroopa riikidest. Pooled sisserännanutest on Eesti kodakondsed ning neist omakorda enam kui pooled on lähtunud Soomest, aga lisaks tullakse ka Suurbritanniast ja Venemaalt.

Muust kodakondsusest tulijate seas on kõige rohkem sisse rännanuid Ukraina (10,8 protsenti) ja Vene kodakondseid (9,3 protsenti).

Aga võrreldes eelmiste loendustega on oluliselt suurenenud muude rahvuste osakaal sisserändajate hulgas. "Ehkki eraldi võetuna vähearvukad, on muude rahvuste – kes siinkohal on kõik peale eestlaste, venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste ja soomlaste – koondosakaal 17 protsenti (enne 11 protsenti). Eri rahvuste arv Eestis on kasvanud 180-st 211-ni ehk sisserändavate rahvuste koondpilt on võrreldes varasemaga märksa rahvusvahelisem," ütles Trasberg.

Välismaalt rännati peamiselt linnadesse. Tallinnas, kus muidu elab kolmandik Eesti rahvastikust, elab 48 protsenti viimase kümne aasta jooksul sisserännanutest. Rahvuse järgi mitte-eestlastest sisserännanutest elab Tallinnas lausa 60 protsenti. Välisrändes osalenutest olid 60 protsenti mehed ja 40 protsenti naised.

120 000 elanikul on ka teine elukoht

Lisaks püsielukohale on üheksal protsendil Eesti elanikest ka teine elukoht, milleks on eluruum, millega isik ise või tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul seotud olid, kuid kus nad alaliselt ei elanud.

Teist elukohta Eestis omas 93 000 inimest ja välismaal 27 000 inimest. Kõige sagedasem teise elukoha välisriik on Soome, kus asub enam kui pool välismaistest teistest elukohtadest. Eesti-siseselt on teised elukohad jagunenud umbes pooleks – ühtedel on püsielukoht samas maakonnas, teistel mõnes muus maakonnas. Teise elukoha omamine on meeste hulgas levinum kui naiste hulgas – vastavalt 10 protsenti ja kaheksa protsenti. Välismaal on teine elukoht 2,9 protsendil meestest ja 1,2 protsendil naistest.

Rahvaloenduse andmed on 31. detsembri 2021 seisuga ning ei kajasta seetõttu Ukraina sõjapõgenikke.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: