Läti peab 2023. aastat alustama ajutise riigieelarvega

Läti president Egils Levits nimetas peaminister Krišjanis Karinši hiljuti ametlikult uueks peaministrikandidaadiks
Läti president Egils Levits nimetas peaminister Krišjanis Karinši hiljuti ametlikult uueks peaministrikandidaadiks Autor/allikas: Läti presidendi kantselei/Ilmārs Znotiņš, Valsts prezidenta kanceleja

Kuna Läti valitsuse moodustamine on viibinud peale Seimi valimisi 1. oktoobril, siis kasutab Läti riik 2023. aasta alguses ajutist riigieelarvet, teatas riigi rahandusministeerium.

Läti rahandusministeerium toob välja, et riigi seadusandluse kohaselt tuleb järgmise aasta riigieelarve mustand valimiste aastal esitada Seimile hiljemalt neli kuud peale uue valitsuse ametisse kinnitamist.

Juhul kui uue majandusaasta alguseks pole eelarve vastu võetud, siis võetakse kasutusele ajutine riigieelarve, vahendab LSM.

Ajutine riigieelarve Läti poliitilises süsteemis eeldab oma kulude ja tulude jaotuselt, et ei tehta olulisi muudatusi riigi poliitikates. Eelmine kord kasutas Läti ajutist ehk tehnilist riigieelarvet 2019. aastal.

Isegi kui kasutatakse ajutist riigieelarvet, siis jätkub eelmisel majandusaastal algatatud või käimasolevate tegevuste rahastamine. See tähendab, et tegevuste ja investeeringute eest, mida ei tehtud eelmisel eelarveaastal, ajutises eelarves katet ei ole.

Ajutine eelarve peab arvestama Läti panusega Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse. Samuti tuleb arvestada rahvusvaheliste kohustuste maksmisega, sh võetud laenude intressimaksed ning välisrahastuse kaasfinantseerimine (milleks võivad näiteks olla Euroopa Liidu rahad).

Läti ajutise eelarve jõustamise muudab aga keeruliseks asjaolu, et viimased aastad pole olnud tavapärased – riiki on tabanud koroonakriis, mistõttu pakuti piirangutest mõjutada saanud ettevõtetele ulatuslikku riigiabi. Samuti maksti toetusi inimestele, kes kaotasid sissetuleku ning ka neile, kelle majanduslik olukord ei olnud kõige parem.

Lisaks mõjutas Läti riigieelarvet Venemaa täieulatuslik kallaletung Ukrainale, kaasnevad sanktsioonid Venemaa ja Valgevene suunal ning teised erakorralised meetmed.

Läti rahandusministeerium samas kinnitas, et ka need konkreetsete kriisidega tegelemiseks mõeldud meetmed peavad sisalduma ka uues ajutises riigieelarves.

Läti president Egils Levits nimetas teisipäeval ametis oleva peaminister Krišjanis Karinši uueks peaministrikandidaadiks. President tegi selle otsuse pärast koalitsioonileppe esialgse visandiga tutvumist.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: LSM

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: