Kuigi peaminister Krišjanis Karinš on presidendi palvel püüdnud uue koalitsiooni ühisosa leida juba poolteist kuud, sai ta ametlikuks peaministrikandidaadiks alles teisipäeval, kui koalitsioonileppe esimene variant kokku sai, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Koalitsioonileppe mustandis on viis osa. Esimene - julgeolek ja välispoliitika. Siin on kirjas, mida valitsusel tuleb selles valdkonnas teha. Järgmine valdkond on
samuti eriti tähtis - haridus. Sellega tuleb mu meelest veel kõvasti tööd teha,
eriti kõrghariduse ja uute tehnoloogiate arendamisel. Siis energeetika, kliima ja keskkond - see on Läti jaoks uus poliitiline suund. Ent vajab ühist arendamist,
nagu on see mujal Euroopas. Eraldi valdkond on konkurentsivõime kõige üldisemas tähenduses. Ja viies on elukvaliteet, mis lähtub just inimeste vaatevinklist," rääkis Läti president Egils Levits.

Nii president kui ka peaminister kinnitasid, et põhjalikum töö sisu üle võtab veel aega, kuid olulisim on, et kolm kandideerinud nimekirja on üldse nõus ühist koalitsiooni moodustama.

Krišjanis Karinši hinnangul on kõige olulisem eesmärk kujundada ümber majanduskeskkond. "Ettevõtted, kes ekspordivad kõrge kvaliteediga kaupa,
peaks mitte olema erand, vaid igapäevaelu. Olen seda varem nimetanud
reindustrialiseerimiseks. Kuid see pole tegelikult ei vähem ega rohkem
kui majanduse ümberkujundamine," lausus Karinš.

Levits kommenteeris, et loodav koalitsioon näib kujunevat üsna stabiilseks,
sest neil on palju ühiseid seisukohti.

Ilmselt edeneb nüüd jõudsamalt ka parlamendi komisjonide moodustamine, et seimi uus koosseis saaks hakata sisulist tööd tegema.