Esimest adventi võeti mitmel pool vastu jõuluehete meisterdamisega. Saku valla kultuurikeskuse Kiisa majas oli päeval õhk tugevalt kuusehõnguline ja paarkümmend naist punusid koduuksele pärgi.

"Esialgu ma tulin, ma natuke pabistasingi, kuidas ma hakkama saan, aga ma vaatan, et on selline mõnus miljöö, kõik sahistavad ja teevad ja ma arvan, et see on suurepärane, see protsess on tore. Ja muidugi oma ukse peal enda tehtud pärg on ka väga vahva," rääkis Tiia-Heidi.

"Ikka omatehtud on ju alati parem kui see, mida poes pakutakse. Sellel on oma emotsioon ka kaasas. /.../ See ostmine on nüüd nagu on, kõik on kallimaks läinud ja ma arvan, et rohkem emotsioone pakub see, mida sa oled ise teinud," ütles Jane.

Suur huvi jõulukaunistuste töötoa vastu üllatas ka korraldajaid.

"Me plaanisime tegelikult esialgselt ainult ühte töötuba ja ise lootsime, et tuleb umbes kümmekond inimest, aga meil on ikka väga suur huvi. Lisandunud on ka teine töötuba ja siiamaani veel me saame e-kirju ja sõnumeid, et kas on veel vaba kohta, kas saab veel täna ka liituda," ütles töötoa korraldaja Glelia.

Ehteid valmistati ka Eesti Ajaloomuuseumis, aga mitte ainult. Jõulukaunistustele pühendati seal ka terve näitus ja laat.

Muuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar ütles, et viimasel ajal on üle Eesti käinud suur nostalgialaine, mispärast vanad asjad on jälle hinnas.

"Ja sellega seoses on ka muidugi jõuluehted järjest vanemaks ja vanemaks läinud ja inimesed kaunistavadki kuuski mitte ainult vanade ehetega, vaid ka vanade küünaldega, küünlajalgadega. Nii et nostalgia või retropuhang on küll meile täiesti nähtav," selgitas Ruussaar.

Kuuse tuppatoomise traditsioon sai Eestis alguse alles 19. sajandil ning esimeste ehetena kasutati puuvilju ja pähkleid.

"20. sajandi alguses juba tekkis paberehete traditsioon, mil pühade ajal trükiti ajakirjades eraldi leheküljed, kust sai ehteid välja lõigata," rääkis Ruussaar.

Vanu ehteid saab Suurgildi hoones näitesel näha jaanuari alguseni.