Kõige valjemalt on kõlama jäänud võimalus, et Vene nafta hinnalagi võidakse kehtestada 60–70 dollari kanti barrelist. LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütles, et sellisel hinnalael poleks soovitud mõju, kuna Vene naftaga kaubeldaksegi turul umbes samas suurusjärgus.

"Natuke tundub, et see hinnalae suurus on valitud pigem inflatsiooni pidurdavatel põhjustel, mitte nii väga tootmise vähendamiseks või Venemaa tulu vähendamiseks," lausus Aab.  

Aab leidis, et hinnalagi ei saa soovitud efekti saavutamiseks olla tasuvuspiirist kõrgemal, kuid küsimus on, kus see tasuvuspunkt asub.

"Erinevad hinnangud Venemaa tootjahinna kohta kõiguvad 45–50 dollari juures barrelist, kus oleks tasuvuspunkt Vene naftatootjatele. Kuigi ka see on natuke vaieldav, kuna Venemaa toodab naftat nii maismaal kui ka Põhja-Jäämeres ja need tasuvused on väga erinevad," ütles Aab.

Kütusemüüja Neste toob esile, et turge mõjutab praegu kolm peamist tegurit.

"Üks on loomulikult Euroopa Liidu poolt hinnalae kehtestamine. Samal ajal kogunevad OPEC+ riigid selle nädala lõpus, et arutada tootmise suurendamist ja kuidas korvata Vene nafta kadumisest tekkivat puudujääki," lausus Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.

Kolmandaks jälgivad turud, kuidas suudab Hiina koroonakriisi ohjeldada, sest nende nulltolerantspoliitika tulemusel on sealne naftatarbimine vähenenud 40 protsenti ja jätkab langemist.

"Kui Hiinas ei suudeta hakkama saada Covidi ohjeldamisega ja tarbimismahud ja ka nõudlus jääb madalaks, siis see võib nafta hinna alla viia. Kui see hinnalangus valmistoodangu hinda jõuab, siis kindlasti kajastub see ka meie hindades," märkis Sülluste.

Bensiini tarbimine talvisel perioodil väheneb, kuid diislikütuse järele võib nõudlus kasvada, eriti kui talv tuleb krõbe, sest kasvanud gaasihindade tõttu kasutatakse diislikütust ka alternatiivse kütteliigina. See aga võib viia hindade kasvamiseni, sest Euroopa rafineerimistehased on keskendunud bensiinile, mistap nende võimekus diislikütust rafineerida on nigel.

Kristo Aab aga nentis, et Vene naftale kehtestatav hinnalagi ei ole meetmena niikuinii kuigi tõhus, sest alati on neid riike, kes leiavad võimaluse reeglitest mööda hiilimiseks.

"See on tegelikult mõeldud täiendusena Euroopa Liidu sanktsioonidele, mis detsembri alguses jõustuvad, kus Euroopasse nafta transport on niikuinii juba keelatud, läheb embargo alla. Pigem see peaks aitama vältida seda, et teised riigid odavalt Vene naftat tarbivad," lausus Aab.

Circle K: OPEC-i kohtumine võib hinnad taas tõusule viia

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi sõnul võib Hiina uudiste valguses oodata nafta hinnalanguse jätku, kuid pikemas vaates peaks tulevast nädalast kehtima hakkav naftaembargo energiatoodete hinda tõstma.

Nafta hind jätkas esmaspäeva hommikul langemist, kui eelmisel nädalal liikus Brenti toornafta hind vahemikus 83–90 dollarit barreli eest, siis esmaspäeval langes see 81 dollarile.

"Nafta hind on tõesti võtnud suuna allapoole, seda peamiselt Hiinast tulevate uudiste tõttu. Osa mõjust tuleb ka globaalsete laovarude taastumisest ja sellega seoses langenud nõudlusest," ütles Sassi.

Hinda viivad alla peamiselt Hiina koroonapiirangute vastased rahutused. "Nende uudiste valguses võib loota, et hinnalangus maailmaturul jätkub ning seeläbi langevad ka tanklahinnad," märkis Sassi.

Sassi sõnul võivad pikemas vaates siiski hinna taas üles viia uudised 4. detsembril toimuvalt OPEC-i kohtumiselt, kus arutatakse võimalikke meetmeid OPEC-i sihitud toornafta hinnataseme saavutamiseks, mis on üle 90 dollari barrelist. Lisaks hakkab 5. detsembril kehtima Vene naftaembargo, mis pikemas vaates peaks energiatoodete hinda tõstma.