Venemaa agressioonil Ukraina vastu on mitmeid järelmeid – poliitilisi, julgeolekualaseid ja majanduslikke. Sõda mõjutab muuhulgas ka logistikakette ja transporditeid. Võtan jutuks Aasiast, eeskätt Hiinast, Euroopasse kulgeva transporditee.

Oktoobris korraldas Kasahstani saatkond Brüsselis konverentsi, arutamaks transpordialast koostööd Euroopa Liiduga. Konkreetsemalt olid jutuks väljavaated Kasahstani läbivate kaubateede arendamiseks Hiina ja Euroopa Liidu kaubavahetuses. Ning seda kõike Ukraina sõja kontekstis. Huvi oli suur.

Nagu lihtne arvata, veetakse Hiinast Euroopasse kaupa massiliselt. Hiina Raudtee Ekspress, Hiina Raudteede Grupi tütarfirma saatis ja võttis vastu eelmisel aastal 15 000 rongi. Need vedasid sinna ja tagasi 1,46 miljonit kaubakonteinerit. Seda oli rongide osas 22 ja konteinerite osas 29 protsenti rohkem kui aasta varem. Tänavu jaanuarist kuni septembrini tegid rongid 12 000 reisi. Seega räägime suurtest kaubavoogudest ja ka suurest rahast, mis nende vedudega seotud.

Suurem osa neist kaubavedudest kulges läbi niinimetatud Põhjakoridori ehk Hiinast läbi Kasahstani, Venemaa, Valgevene, Poola ja Saksamaa. Venemaa Ukraina vastu vallandatud täieulatuslik sõda muutis aga olukorda põhjalikult. Liiklust Põhjakoridoris hakkasid mõjutama Euroopa Liidu sanktsioonid.

Tänavu aprilliks oli Hiina ja Venemaa vaheliste vedude maht langenud viiendiku võrra. Veel suurem langus oli aga raudteevedudes Hiina ja Euroopa Liidu vahel, seal oli kukkumine 43 protsenti. Järgnenud kuudel oli küll väike taastumine, kuid Venemaa kasutamine läbisõidumaa ja sihtjaamana oli muutunud toksiliseks.

Lisaks ilmnes ka toimuva rahaline mõju. Kuna majandussanktsioonid mõjutasid Venemaa majanduse ja rahanduse seisu, hakati otsima võimalusi kaotatu korvamiseks. Üks viis leiti olevat transiiditasude järsk suurendamine, mis mõjutas kõiki Euroopa kaupade veoseid läbi Venemaa kas mööda maad, õhuteed pidi või raudteedel. Asjatundjad väidavad, et kui enne sõja algust olid logistikakulud Venemaal viiest kuni 30 protsendini ekspordikuludest, siis pärast sõja laienemist tõusid need 50–60 protsendini.

Toimunu taustal oli loomulik, et nii Euroopas kui ka Hiinas hakati vaatama odavamaid ja vähemtoksilisi transporditeid. Üks lahendus leiti juba olemasolevate seast. Jutt on niinimetatud Keskmisest Koridorist ehk Trans-Kaspia Rahvusvahelisest Transpordimarsruudist. See koridor algab Hiinast ja kulgeb läbi Kasahstani Aktau sadamasse Kaspia merel. Seal sõidavad rongid praamile ja siirduvad Bakuu sadamasse. Sealt edasi vuravad rongid läände, läbi Georgia ja edasi Euroopasse Bakuu-Tbilisi-Karsi raudteed mööda. Või siis Musta mere praamidega kas Bulgaariasse või Rumeeniasse.

Logistiliselt on Keskmine koridor Euroopa-Kaukasus-Aasia Transpordikoridori pikendus. Mainitud koridor hõlmab Euroopa Liidu maid ja 12 riiki Ida-Euroopas, Kaukasuses ja Kesk-Aasias.

Keskmise koridori rajamine käivitus tegelikult juba aastal 2016, kui Aserbaidžaani, Kasahstani ja Georgia raudteede ning sadamate juhtkonnad sõlmisid kokkuleppe selle marsruudi arendamiseks

Nüüd siis saab see korralikuma koormuse, kuigi Vene meedias loetu põhjal oleks selle läbilaskevõime väiksem kui Põhjakoridoril läbi Venemaa. Ei tea, pole nii suur asjatundja. Kuid nii või teisiti, igal juhul allkirjastasid Hiina, Kõrgõzstan ja Usbekistan tänavu septembris veel ühe lepingu, mis näeb ette uue raudtee rajamise Euroopasse. Esiteks oleks see 1500 kilomeetrit lühem kui senine ühendus Hiina ja Euroopa vahel, ja teiseks kulgeks see Venemaast mööda.

Et pilti pisut veel segasemaks ajada, tasub märkida ka Põhja-Lõuna Transpordikoridori, mis on mõeldud kaupade vedamiseks India, Venemaa, Iraani, Euroopa ja Kesk-Aasia vahel. See oleks selline valdavalt ülalt alla joon kaardil. Asi algatati 22 aastat tagasi Peterburi majanduskonverentsil Venemaa, Iraani ja india poolt.

Ajaloos on vähe uut. Põhimõtteliselt sarnane kaubatee oli kasutusel juba iidsel ajal ja seda kasutasid Euroopa, India ning paljude teiste maade kaupmehed Kesk-Aasia turgudele jõudmiseks. Asjast on olnud eriti huvitatud India, mis soovib luua oma mõjuala koridori ümbruses.

Hiinale ei pruugi see meeldida, kuid ega ta seda blokeerida ka ei saa. Samal ajal on Hiina siiski näiteks Iraanile, Omaanile, Turkmenistanile ja Kasahstanile arvestatav partner julgeolekus ja kaitsekoostöös. Ehk Pekingi mõju ei kao Põhi-Lõuna koridorist hoolimata kuhugi. Kuigi ka Venemaal näikse olevat tihenev koostöö Iraaniga ja täiendavat  ekspordikanalit vajab Moskva praegu päris kindlasti kohe.

Nendest koridorijuttudest ja logistikateede muudatustest võidavad päris kindlasti ja eelkõige Kasahstan ja Türgi. Kasahstani on juba varem peetud Hiina Vöö ja Tee kava nii-öelda pandlaks, mille kaudu teed kulgevad. Astana peab suhteliselt ettevaatlikult askeldama, kuna Venemaale trääsa näidata nad veel ei saa. Venemaa on veebruarist alates juba viiel korral peatanud Kasahstani naftat eksportiva torujuhtme töö, seades sel viisil ohtu kasahhide lepingute täitmise. Lisaks peatati hiljuti kasahhide söe transiit, et väidetavalt toetada kodumaiseid tootjaid. Tegemist oli ilmselt hoiatustega.

Türgist ei ole aga mõtet pikalt rääkidagi, sest suur osa ümber suunatud kaubavedudest hakkab kulgema läbi Türgi ja seega jääb ka raha sinna rohkem. Ankara on end üldse Ukraina sõja kontekstis kuidagi puhevile ajanud ning esineb rahu ja viljaveo vahendajana, suhtleb sõbralikult nii Venemaa kui ka Ukrainaga, müüb Ukrainale droone, suurendab kohalolekut Kaukasuses ja Kesk-Aasias ja nii edasi.

Sõjas on palju kaotajaid, kuid on ka võitjaid, ning nii kaotajad kui võitjad võivad esile tõusta mitte ainult sõjaväljal, vaid ka muudes valdkondades.

Viited lugemishuvilistele

• Kazakhstan key 'Middle Corridor' linking China to EU – EURACTIV.com
• As Putin's War Disrupts Eurasian Railways, China Investigates Alternatives - Jamestown
• How Is Russia's War Impacting China's Belt And Road Ambitions | OilPrice.com
• TITR - Trans-Caspian International Transport Route (middlecorridor.com)
• The Middle Corridor: How Europe Can Transform Central Asia | The National Interest
• https://www.silkroadbriefing.com/news/2022/09/28/turkiye-and-china-focus-on-developing-the-middle-corridor/
• Russia's War on Ukraine and the Rise of the Middle Corridor as a Third Vector of Eurasian Connectivity - Stiftung Wissenschaft und Politik (swp-berlin.org)