Trumpi administratsioon on kärpinud regulatsioone ja võtnud kasutusele meetmeid Ühendriikide energiahindade ohjeldamiseks. Välismaised kliendid üritavad aga leida asendust Lähis-Ida tarnetele ning pöörasid pilgu USA poole.

The Wall Street Journal toob välja, et ükski riik pole kunagi varem nii palju naftat eksportinud ning globaalne sõltuvus USA-st kasvab. Suuremaks hõiskamiseks on siiski veel vara, kuna mündil on ka teine külg.

USA-s kaubeldava nafta WTI hind on umbes 106 dollarit barreli kohta, riigi tanklates tõuseb bensiini hind. USA naftatootjad ei suurenda märkimisväärselt tootmist, rafineerimistehased töötavad täisvõimsusel ning kodumaised varud ammenduvad kiiresti.

Trumpi administratsioon püüab hinnatõusu pidurdada ja on lasknud käiku naftareservid. USA bensiini keskmine jaemüügihind on aga ületanud 4,50 dollari piiri galloni kohta. Võimud on samas ka juba teatanud, et ei kehtesta energiaekspordi keeldu. 

"Me ei saa olla maailma suurim energiaeksportija, kui otsustame mõnikord oma energia ekspordi lõpetada," ütles USA energiaminister Chris Wright. 

Ajaleht The Wall Street Journal hindab, et praegune olukord paneb USA energiasüsteemi tõsiselt proovile. Andmefirma Kpleri teatel eksportisid New Yorgi, Philadelphia ja Albany sadamad eelmisel kuul kümme korda rohkem naftasaadusi kui aasta varem samal perioodil. Mais kasvasid need mahud veelgi. 

Kpleri teatel on osa tarnetest teel Euroopasse. Analüütikute sõnul viitab see sellele, et rafineeritud naftatoodete puudus on levinud Aasiast Euroopasse. Ettevõtted saadavad kütust ka riikidesse, mis on tavaliselt olnud tarnete osas Aasiast sõltuvad, näiteks Austraaliasse, mille peamine tarnija enne Iraani sõda oli Lõuna-Korea.

Rafineerimisfirma Marathon Petroleum ärijuht Rick Hessling ütles, et ettevõtte Los Angeleses asuv tehas saatis möödunud kuul esimest korda Austraaliasse diislikütust. Välismaised kliendid aitavad nüüd tõsta bensiinihindu California osariigis.

USA-st ei voola välja ainult naftatooted, Mehhiko lahe rannik on täis tankereid, mis on tulnud võtma Ühendriikide toornaftat. USA strateegilised varud vähenevad ning selle jätkumine tooks kaasa naftahindade hüppelise tõusu. Selle tagajärjel võib tekkida olukord, kus USA-s kaubeldav nafta muutub kallimaks kui maailmaturuhind. See vähendaks lõpuks Ühendriikide eksporti ning kohalikud tarnijad saaksid taas rohkem toetada riigisisest turgu.